Hiiumaa elanike arv.pdf

5 4 REEDE • 4. november 2022 REEDE • 4. november 2022 ELU e-post: [email protected] e-post: [email protected] TEEMA ORKESTRIPROOVID
toimuvad pühapäeviti kell 14.00 Kärdla kultuurikeskuse keldrikorrusel Kuidas saab teada,
kes kuskohas elab? Selleks, et teada saada, kas inimene elab Hiiumaal või hoopis kusagil mujal, kasutab Statistika­amet paiknemisindeksi metoodikat. Paiknemisindeks on mõeldud, vasta- maks kahele küsimusele: kus inimene elab ja kellega koos. Samal ajal leitakse inimeste jaotus leibkondadesse ning nende elukohad. Paiknemis­indeksi töö- käik on järgmine: eri andmekogudest ko- gutakse märke, mis võiksid viidata, kas kaks inimest elavad samas leib­konnas. Selleks võivad olla näiteks abielu, kui ka see, kas kasutatakse ühiselt ühte au- tot. Ka on olulised märgid, mis seovad isikut mingite kohtadega, olgu need siis võimalikud elukohad nagu näiteks aad- ress rahvastikuregistris, omandisuhted, elektrivõrguga liitumise aadress või mär- gid, mis näitavad lihtsalt, millises kandis inimene elab, nagu näiteks, kes on tema perearst, kus on töökoht, kool või ap- teek, kust on ostetud digiretsept. Edasi hinnatakse tõenäosust, et isikud, keda mingi märk seob, ka tegeli- kult elavad koos. Sarnaselt arvutatakse tõenäosust, et isik elab teatud kohas. Sealjuures võetakse arvesse nii seos- te olemas­olu konkreetse aadressi ja omavalitsusega kui ka kaugust isiku töö­kohast, koolist või lasteaiast. Kui ühe leibkonnaga on seotud mitu elukohta, valitakse nende hulgast välja tõe­ näolisim. Selleks arvestatakse leibkonna­ liikmete kaalu seoses iga kohaga, elekt- ritarbimist, elukoha suurust ja mugavusi (keskküte, vannituba, WC, vesi). Näiteks 2022. aastal jättis paiknemis­ indeks 74% isikutest nende rahvastiku­ registri järgsesse elukohta. Milleks peab
seda kõike teadma?

Hiiumaa valla- volikogu liige EIKI NESTOR kirjutas sep- tembris Edasis, et statistika­ ameti huvist selle vastu, kus inimene elab, võib aru saa- da, kuid miks peaks olema statistikaameti asi, kellega seal elatakse. Ta viitas ka võimalikule õigus­riivele isiku- andmete kaitse seaduse järgi.
Tema seisukoht oli see, et kuigi registri­ põhise arvestuse järgi võib esineda eba- täpsusi elukoha määramises, ei ole need vead suures pildis teab mis suured. „Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ini- mene ei võiks ise otsustada, kus ta elab ning teeb seda rahvastikuregistris, tea- des, et 1. jaanuari seis on tähtis tulumak- su laekumise kohana,“ ütles Eiki Nestor, kes enda maksutulu suunas Hiiumaale juba 1999. aastal, samal ajal Tallinnas elades. See tähendab, et rahvaloenduse korralda­miseks ainult üht registrit kasu- tades saaks Eesti riik oma elanike elu- kohtadest (ja ka leibkondadest) eksliku pildi ning see saaks takistuseks riigi elu ja teenuste kavandamisel. Mis puudutab isikuandmete kaitse riivet, siis Statistikaameti juhtivmetoodik Helle Visk ütles Hiiu Lehele, et sisse‑ tulevad andmed enne pseudonüümitak- se ja alles seejärel on neid võimalik kok- ku panna ja andmeid analüüsida. Pseudonüümimine tähendab seda, et statistikule ei tule ette ei inimese nimi ega isikukood. Näiteks Andres saab pseudonüümiks 324453 ja Krõõt 546457. Meie teame, et 324453 ja 546457 on abielus ning saame järel- dada, et nad moodustavad perekonna. „Statistika tegemise jaoks ei ole oluline teada identiteeti nende koodide taga,“ kinnitas Visk. E R A K O G U K A T R I N K I V I V U O R I P E E P L I L L E M Ä G I KATRIN KIVIVUORI [email protected] Seni on proove Kärdla kultuuri­ keskuse keldrikorrusel toimunud kolm. Liikmeid on esialgu viis, kuid ideaalis võiks puhkpilliorkestris neid olla 16. Aga saab ka väiksema koos­seisuga hakkama, arvas Toomas Paap, näiteks kümnega. Eriti oleks vaja saksofoni, trompeti ja eufooniu­ mi mängijaid. Mees teab, mis mees räägib. On ta ju väga palju aastaid eest vedanud Emmaste põhikooli puhkpilli­mängu ja korraldanud kuusteist aastat Hiiumaal puhkpillipäevi. „Eestis on vaid paar põhikooli, kellel on oma puhkpilliorkester,“ ütles ta. Nüüd, kui Paap on ise Kärdlasse elama asunud ja Emmastes mängijaid väheks jää­ nud, tunneb mees, et ei tahaks käed rüpes istuda. Jaksu ja tahtmist jagub „Saab selle orkestri nimeks Kärdla linnaorkester või midagi muud, see polegi hetkel tähtis – peamine on see, et meil on olemas ruum, kus harjutada, pillid, mida mängida, ning rikkalik repertuaar, millest üheskoos meelepärased palad välja valida,“ ütles Paap. Arranžeeringud ehk heliteoste seaded kirjutab ta kõik ise valmis, vahel aitab teda abikaasa Toomas Paap:
Toome Hiiumaa taas puhkpilliorkestrite maailmakaardile Puhkpilli mängu entusiast Toomas Paap (70) ei tea maa­ ilmas ühtegi riiki ega Eestis ühtegi maakonda, kus ei oleks puhkpilliorkestrit. Välja arvatud Hiiumaa. Seda viga ongi ta asunud parandama ja tahab taaselustada puhkpilli­ orkestri Kärdlas. Elle. Esimese esinemise kohta ütleb ta, et ehk oleks võimalik üles astuda juba mai alguses Kärdla linna päeval. Selleks, et vältida olukorda, kus har­ jutamise ajal miski kinni kiilub, on pillid kõik profi- või poolprofi omad, õpilaspille ei kasutata. Ei peagi kohe kõike oskama Paap ootab orkestriga liituma kõiki, kes tunnevad, et tahavad mängida mõnda puhkpilli. Vanusele ta piire ei sea. Kui ikka lapsed soovivad tulla, siis on nemadki rõõmuga oodatud. „Oluline on tahe!“ ütles Paap ning tõi näite, kuidas Emmastes õpetades ei olnud ükski laps enne muusika­koolis käinud. Vajadusel on ta nõus ka pillimängu õpetama, kui orkestriga liituja pilli ei tunne. Koos harjutades on rõhk kokku mängimisel, tehnikat õpetab meeleldi eratunnis. Ta ei kahtle, et orkester hakkab mängima kõrgel tasemel. „Lapsed ju hakkasid ka täiesti nullist õppima ja nendega läks meil väga hästi,“ ütles ta. Kuid peamine on siiski kokku- ja koos­ mängimise rõõm. Arvutimängud viisid eriala valikuni Koreas WorldSkills kutsevõistlusel Eestit esindanud Andreas Gabriel Vannas tuli Eesti meistriks, esikolmiku kohad läksid ettearvatult Aasiasse. Metsateede kasutamise tagavad kokkulepped PEEP LILLEMÄGI peep.lillemä[email protected] Kuidas maaomanike kokkulepetega kinnistutele vajalik ligipääs tagada, arutati eelmisel reedel Kõrges­saare Vaba Aja Keskuses toimunud Hiiu­ maa Metsaseltsi metsateede õppe­ päeval. Tartu Ülikoolis juristi hariduse saanud Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kui omaniku maatükile teed ei vii, tuleb naabri­ tega läbi rääkida. Jaanus Aun rõhutas oma esinemi­ ses tsiviilõiguslikku põhimõtet: tee kuulub maaomanikule. Tee ei ole tee­ alusest maast eraldatud objekt. Seega ei saa näiteks riigile või vallale kuuluv tee asuda eramaal, küll võib see aga mõlemalt poolt piirneda eraomandis oleva maaga või olla määratud avali­ kuks kasutamiseks. Kahjuks väga paljudele metsa­ tükkidele puudub juurdepääs ava­ likult teelt ja tuleb otsida kokku­ leppeid. Asjaõigusseaduse järgi on omanikul õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule üle võõra kinnisasja, kui tal puudub sellele juurdepääs avalikult teelt. Kokku tuleb leppida juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu ning see tasub vormistada kirjalikult, notariaalselt. Parim viis seda teha on seada servituud, aga kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus, selgitas Paope mees Jaanus Aun. Konkreetsetest teedega seotud juhtumitest Hiiumaa praktikas kõnelesid ka RMK Hiiumaa metsa­ ülem Andres Tammeveski, Hiiumaa valla abivallavanem Üllar Laid ja elavas mõttevahetuses osalenud paar­kümmend õppepäevale tulnud Hiiumaa metsaomanikku. Huvitav oli arutelu ka selle üle, missugune saab olema metsateede hooldus siis, kui Hiiumaale rahvus­ park tuleks. Näib tõenäolisena, et selleks jääb oluliselt vähem nii raha kui muid vahendeid. Õppepäeva lõpetas väljasõit metsa­teedele, kus teoreetiline arutlus sai toetust praktilise paik­ vaatlusega. „Sellised õppepäevad annavad metsa­omanikele olulisi teadmisi ning nende regulaarset korraldamist peame organisatsioo­ nis väga oluliseks,“ lausus Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esinaine Aira Toss õppepäeva korraldamise mõtet kokku võttes. HARDA ROOSNA [email protected] IT-nooremspetsialisti eriala oman­ das Hiiumaa noormees Andreas Gabriel Vannas Haapsalu kutse­ hariduskeskuses, rahvusvahelise kutsevõistluse WorldSkills 2022 ettevalmistuseks kulus tal kaheksa kuud. „Jäime väga rahule ja olime väga õnnelikud tema saavutuse üle,“ kommenteeris tulemust Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. „Saada sellise tasemega võistlusele – see oli tema jaoks hindamatu kogemus ja meie olime väga uhked, sest see oli Eesti parim tulemus antud erialal – nii et Eesti meister on ta igal juhul ja suure kogemuse võrra rikkam.“ Enne võistlust kirjutas Vannas kutseharidus.ee lehel: „Ausalt pole päris kindel, mida ootan suur­ võistlusest WorldSkills. Mulle pa­ kuti võimalust, et ennast proovile panna. See võimalus avab kindlasti ka uusi uksi seoses erialaga. See­ tõttu otsustasin, et see kogemus on seda väärt.“ Tagantjärele hindas ta, et nii võistluse tulemus kui koht ede­tabelis oli iseenesest hea selles mõttes, et Eestist siiamaani IT-süs­ teemide administraatorite parim tulemus – 691 punkti ja 15. koht. 16. koha sai Tartu kutseharidus­ keskuses õppinud Gen Lee 2019. aas- tal. Tänavu oli Lee Vannase juhen­ daja. „Juhendaja jäi rahule – tema eesmärk oli, et mina saaksin pare­ ma tulemuse kui tema ja selle me saavutasime,“ lisas Vannas. Aasiaga võidu IT-süsteemide spetsialistide võistlus oli jaotatud neljaks mooduliks ja kestis neli päeva. Vannas ütles, et kuna tundis end enne võistlust kahe mooduli puhul suhteliselt tugevana, ei vastanud lõpptulemus ta enda ootustele. Ettearvatult läksid esikolmiku­ kohad Jaapani (748 punkti), Korea (748 p) ja Hiina (745 p) võistlejale. „Kuna võistlusel osalevad kõik Aasia riigid, siis need moodulid on tehtud nii keeruliseks, et 95% võistlejatest ei jõua ligilähedalegi nende valmis­ tegemisele,“ rääkis Vannas. „Minu juhendaja kirjeldas seda niimoodi, et igal päeval on erinevad teemad ja põhimõtteliselt pead sa iga päeva kohta töötama umbes kaks aastat sellel kindlal erialal, et enam-vähem midagi aru saada. Loomulikult õppeprotsess on kii­ rem, aga neid kogemusi ja oskusi, mida sa pead omama, on meeletult palju.“ Vannas tunnistas, et korraks oli isegi moment, kui ta mõtles alla anda ja loobuda, sest ettevalmistus­ protsess oli väga valulik. „See oli väga hull – kõike uut tuli omandada töö kõrvalt. Õhtul hakkad õppima neid asju ja proovid selle kõrvalt trennis käia ja muude hobidega ka tegeleda, siis see on väga-väga keeruline,“ ütles ta. Arvutimängudest küberkaitseni Huvi arvutite vastu sai alguse arvuti­mängudest, millel tema praeguse tööga küll vähe kokku­ puudet on, tõdeb Andreas Gabriel. Kui ta 8. klassis käis Haapsalu kutse­hariduskeskuse avatud uste päeval, oli asi selge. „Nüüd on see eriala käes, mida õppida tahan ja see on asi, mida ma ka teha tahan,“ meenutas ta tollast äratundmist. Arvutite kohta olid tal juba mingi­ sugused baasteadmised, mis oli ka väike eelis kooli sissesaamisel ja nii see läks. Kooli lõpetamise järel läks ta ajateenistusse, kuid mitte tavalisse väeossa, vaid küberväejuhatusse. „See on väeosa, kus ajateenijad saa­ vad kasutada omandatud IT-eriala, kuid sinna ei ole lihtne saada, saab ainult valitud ports inimesi, sest konkurents on väga äge,“ rääkis Vannas. Praegu töötab ta õpitud erialal. Kus täpselt, ta avalikustada ei soovinud. Haapsalu kutsehariduskeskus aga on hiidlaste seas populaarne. Sel õppeaastal õpib koolis 44 hiid­ last. Õppijate arvu poolest on see Lääne- ja Harjumaa järel kolmas maakond. Ka on IT kooli kõige po­ pim eriala, millele sissesaamiseks tuleb läbida test. „Kõik tõesti sisse ei saa, sest sinna on päris tubli kon­ kurss,“ ütles direktor. Metsateede õppe- päevad annavad metsaomanikele
olulisi teadmisi. Andreas Gabriel Vannas esindas Eestit maailma kutse­ võistlustel Koreas IT-süsteemide spetsialistina. Toomas Paap usub, et täiuslikust tehnikast on olulisem koos­ mängimise rõõm. Hiiumaa kaotas aastaga
elanike arvus 884 inimest Hiiumaad oma koduks pidav tudeng, kes enamuse nädalast elab ja töötab Tartus, on rahva­ loendusel kasutatud uue me­ toodika järgi nüüdsest ülikooli­ linna elanik. Seda sõltumata asjaolust, et tema maksud lae­ kuvad ikkagi kodusaarele ning varem võis ta ennast seepärast pidada Hiiumaa elanikuks. RAUL VINNI [email protected] Oktoobrikuises Hiiumaa vallavolikogus ütles vallavanem Hergo Tasuja: „Alustan ikkagi ela­ nike arvust: 1.oktoobri seisuga oli meil rahvaarv 9853 inimest.“ Kõik tundub justkui loogiline. Kümme tuhat pole enam kaugel. Kuid Statistikaameti koosta­ tud andmete järgi oli Hiiumaa ametlik rahvaarv 2022. aasta alguse seisuga 8497 inimest. Raske uskuda, et vähem kui aastaga on juurde tulnud pea 1400 elanikku. Ei olegi. Konks on selles, et Hiiumaale elukoha registreerinud inimene, kellest rääkis vallavanem, ei võrdu eelmisest aastast enam üks ühele Hiiumaa elanikuga rahvaarvu mõistes.
Mujal elavad patrioodid Kui keegi hakkab aastakümnete pärast uurima Eesti rahvaarvu aegrida, võib ta tausta ja kon­ teksti teadmata 2021. aasta juures imestada, nähes Hiiumaa puhul ebatavalist allapoole suunduvat jõnksu. Ühe aastaga kukkus rahva­ arv 9381 inimese pealt 8497 peale ehk koguni üheksa protsenti. Kuni 2021. aasta rahvaloenduseni arvestas statistikaamet elukoha määramisel rahvastiku­ registri sissekirjutust. Kas inimene selles kohas ka alaliselt elas, ei omanud tähtsust. Nüüd on just see kõige olulisem. Põhjuseid, miks inimesed on Hiiumaale sisse kirjutatud, kuid elavad mujal, on mitmeid. Näiteks hiidlane Lotta Kaups elab küll Tallin­ nas, kuid registrijärgselt on tema elukoht Hiiu­ maal, kus ta sündinud ja elanud. Talle meeldib see mõte, et tema maksud laekuvad Hiiumaale. Statistika aga loeb teda suure tõenäosusega pealinlaseks. Samamoodi ei õnnestu riiki ninapidi veda­ da Mirjam Saviojal, kes õpib ja töötab Tartus, kuid on ennast samuti kodukoha patrioodina Hiiumaale elama registreerinud. „Mulle on oluline, et maksud lähevad Hiiumaale, sest seal ma näen, kuidas see kohalikku elu aitab. Tartus või Tallinnas elades ei näinud ma vajadust oma kopikatega rikast suurlinna toetada,“ toob ta välja ühe põhjuse. Ajab kõik nihkesse „On teada, et märgataval osal inimestest erineb rahvastikuregistri aadress sellest, kus inimesed tegelikult elavad. Seda eriti noorte seas,“ ütleb Statistikaameti juhtivmetoodik Terje Trasberg, miks oli vaja kasutusele võtta uus metoodika. „Statistika tegemisel peab lähtuma sellest, kus inimesed tegelikult elavad.“ Rahvaarvu mõistes elukoha kindlaks te­ gemiseks kasutab statistikaamet nüüdsest paiknemis­indeksi nimelise metoodikana erinevate registrite andmete võrdlust (vaata lisalugu). „Inimese alaliseks elukohaks määratakse see aadress, millega tal on re­ gistrite põhjal kõige rohkem seoseid,“ selgitab Trasberg, kuhu kadus aastaga 884 Hiiumaa ela­ nikku. Selle numbri taga peituvadki enamuses mujal elavad patrioodid, kes oma maksurahaga tahavad toetada Hiiumaad, üliõpilased või ka lihtsalt inimesed, kes lihtsalt mandril nädalate kaupa tööl käivad. Paiknemisindeksit kasutades Eesti rahvaarv ei muutu, küll aga muutuvad maakondade ja omavalitsuste rahvaarvud. Maakondade arvestuses kahaneski enim Hiiu maakonna elanike arv, mis vähenes paberil üheksa prot­ senti. Saaremaal oli kahanemine viis protsenti. Ülejäänud maakondadel oli miinus väiksem või rahvaarv hoopis suurenes. Tartu maakond saigi kõvasti inimesi juurde, eeldatavasti just üli­ õpilaste tõttu, kelle elamine vaatamata rahvastikuregistri­ põhisele elukohale määrati just ülikooli­ linna. Uue ja vana metoodika ebakõla torkabki eriti valu­ salt silma just saartel, mis tuntud suvituskohad ning mille puhul patriotismist tulenev sissekirjutuste hulk veidi suurem, kui mõ­ nes teises Eesti piirkonnas. Selles arvestuses on Hiiumaa veel isegi kergelt pääsenud. Ruhnu kaotas metoodika­vahetusega 36% elanikest, kui nende arv kahanes 140 pealt 89 peale. Vormsi kaotas 24%, Muhu 14% ja Kihnu neli protsenti. „Statistikaameti määratud alalist elukohta kasutatakse vaid statistika tegemisel, sellest ei sõltu maksutulu laekumine kohalikku oma­ valitsusse,“ toonitab Terje Trasberg veelkord, et numbreid liigutatakse vaid paberil ja iga­ päevaselt midagi sellest teadmisest ei muutu. Juhul kui aga näiteks omavalitsuste toetusraha hakatakse määrama elanike arvu järgi, on Hiiumaal seis nukravõitu. Statistikaamet kavatseb kasutusele võetud metoodika juurde jääda ka tulevikus. „Mitu rahvaarvu on parem kui üks rahvaarv, mis ei kajasta tegelikkust selle osas, kui palju inimesi tegelikult iga päev ühes või teises omavalitsuses elab,“ on ta kindel. Tulevikus tuleb seega pöörata rohkem tähelepanu sellele, mida tahetakse teada ja mis infot edastada. Ametliku rahvaarvu, mida kasutavad ka rahvusvahelised andmebaasid, paneb kokku Statistikaamet. Ennast Hiiumaale elama registreerunute arvu saab aga teada rahvastikuregistrist. Lotta Kaupsi (vasakul) jaoks on Hiiumaa oluline ja seetõttu ta ennast ka saarele sisse kirjuta- tuna hoiab. Fotole jäi ta Hiiumaa vananaistesuvel koos Sigrid Valteriga. Mirjam Savioja elab igapäevaselt Tartus ja see- tõttu Hiiumaa elanikuna kirja ei lähe. Mis siis, et elukoht on siia registreeritud. K A J A H I I S - R I N N E E R A K O G U 9485 2015 9348 2016 9335 2017 9387 2018 9387 2019 9315 2020 9381 2021 8497 2022 Rahvaarv Hiiumaa vald, 2015–2022