Hiiumaa elanike arv.pdf

LAURI ANDRESSEL: “Viime Kivi-Jüri muuseumi!“ lk 6 Täna, reedel,
sulgeme ralli tõttu Hiiu Lehe toimetuse kell 15.30 w w w . h i i u l e h t . e e A R G O N U R S P E E P L I L L E M Ä G I Möödunud laupäeval toimunud purjetamishooaja lõpupeol väljendati noorte purjetajate pealekasvu olulisust mitmel korral nii sõnas kui ka teos. PIRET EESMAA [email protected] Lisaks komisjoni valitud isiklikele ja meeskond­ likele tunnustustele, toimus Kärdla sadama ellingus kohapeal elektrooniline rahvahääletus, mille käigus tunnistati Aasta Teoks kaheksa uue paadi soetamine Dago noorpurjetajaile. LEADER projektitoetusega ning valla, spordi­ kooli ja jahtklubi Dago koostöös sündinud projekt on loonud võimaluse kaasata treenin­ gutesse Hiiumaal veelgi rohkem noori, samuti tingimused treenimiseks, liikumaks edasi järgmisesse paadiklassi. Aasta Uustulnuka auhinna, mis selgus ka rahvahääletusel, pälvis rõivasari Hingelt Me­ reline, mille müügist saadud raha läheb noor­ purjetajate toetuseks. Aastaga on müüdud pea­ aegu 200 pusa ja umbes 60 mütsi, mis liiguvad ringi Eestis, Lätis, Inglismaal, Rootsis, Itaalias, jne. Puhast tulu on projektist saadud ligi 1500 eurot. Auhinna vastu võtnud Dago jahtklubi juht Kai Kallas andis 50-eurose kinkekaardi üle noor­ purjetajaile sõnadega: „Kuna kogu brändi mõte on toetada noorpurjetajaid, annan ka auhinna üle just neile.“ Sama tegi suurjahtide kategooria Aasta meeskonna tiitli vastu võtnud Olympicu meeskonna liige Meelis Pielberg 500-eurose õhtu­söögi tšekiga. Juba sügise hakul Pärnus üt­ les Pielberg maailmameistrivõistluste tulemuste eest tunnustust vastu võttes, et oma jahi suurest võidust rõõmustab teda hoopis rohkem see, et Hiiumaal on nii palju noori purjetajaid. Ka Sõru merekooli vedaja Katrin Visnapuu nimetas aasta suurimaks kordaminekuks uute optimist-paatide soetamist noortele. Va­ rasem paadipark oli tema sõnul antiikne ning nüüdseks on see leidnud koha muuseumis. Suured on eeskujuks Tuleviku eesmärkidest jäid kõlama noortega seotud ambitsioonid. Sven Nuutmann käis välja mõtte, tuua Hiiumaale noorte purjetamise meistrivõistlused ning Kalev Vapper arvas, et Hiiumaalt võiks välja kasvada ka olümpia­ purjetaja. Kuigi suured purjetajad tähtsustasid noori, on nende headel tulemustel eeskujuna kindlasti oma roll. Olympicu ja Matilda 4 saavutusi silmas pidades ütles Nuutmann, et mandrilt vaadates tundub, nagu Dago oleks Eesti kõige suurem jahtklubi. Vapper leidis, et kaptenid Tiit Vihul ja Juss Ojala oleksid väärt ausammast näiteks tühjaks jäänud Kivi-Jüri kohale Kärdla ring­ ristmiku kõrval. Noorpurjetajad koos treenerite ja kõigi oma auhindadega. Vasakult: Robin Mägi, Joosep Grahv, Andres Kuuse, Mia Maria Hinnobert,
Ott Saar, Anni Rätsep, Martin Põllu, Rasmus Kuuse, Rudolf Roosa, Karl-Aleks Pajuri ja Rutger Kursson. Hind 2.50€ REEDE • 4. november 2022 Nr 87 (2554) AASTA NOORSPORTLANE – Rutger Kursson AASTA SPORTLANE – Tauno Telvik AASTA MEESKOND (suured jahid) – Olympic AASTA MEESKOND (väiksed jahid ja Folk- boodid) – Bacchus AASTA MEREMATK – Hiiu Purjelaeva seltsi paadimatk AASTA TEGU – 8 uut paati noortele pur- jetajatele (Hiiumaa spordikooli ja Hiiumaa vallavalitsusega) AASTA UUSTULNUK – “Hingelt mere- line” brändi loomine noorpurjetajate toetuseks Purjetajad panustavad noortele Kuhu kaotas Hiiumaa aastaga 884 elanikku? lk 4 • Toomas Paap taastab puhkpilliorkestrit lk5

Hiiumaale tuleb
Euroopa esimene discgolfi siserada MTÜ Viscosa Kultuuritehas juhatuse liikme Marco Pärteli sõnul on Kõrgessaare tehase müüride vahel valmimas discgolfi siserada, mis peaks olema esimene oma­taoline kogu Euroopas. „Korvid on kohal, radade plaan tehtud ja eelduslikult saab mängida juba sellest laupäevast,“ rääkis Pärtel. Kõrgessaare raja teeb ainulaadseks asjaolu, et katuse all ja müüride vahel on tegemist siserajaga, kus saab ala harrastada ka talvel. „Sellisena võib see olla terves Euroopas ainulaadne,“ lausus mees, viidates Eesti discgolfi harrastajatelt kuuldud arvamusele, et nemad siserada ku- sagil näinud ei ole. Hiidlane discgolfis maailma tippu? Eesti discgolfar Kristin Tattar on sellel alal tä- navu jõudnud maailmas absoluutsesse tippu, küllap see innustab. Aastaringse harjutamise võimalus teeb ala loodetavasti vaid popu- laarsemaks ning toob Hiiumaale ka hooaja- välisel ajal turiste. „Rada on kõigile tasuta kasutamiseks. Loodetavasti saame mingi hulga kettaid harrastajatele, kellel varustust veel ei ole, raja algusesse korvist võtta. Hea, kui need saavad sinna ka pärast mängu lõppu tagasi järgmistele mängijatele. Rajal on kindlasti ka veidi ohtlikumaid kohti, mis saavad olema tähistatud ja nendes alades liikumine on sel- gelt omal vastutusel,“ selgitas Pärtel. Koostööettepanekud oodatud Kuuldused, et aastaid hüljatuna seisnud kala- tehase müüride vahel midagi toimub, on levi- nud, ja järjest tuleb ka erinevaid koostööette- panekuid. Discgolfi arendamise plaan tõi ko- hale ka golfihuvilised, kes pakkusid, et võiks rajada lahtilöökide harjutamise ala – range’i. Ala on avastamas käinud kunstnikud, nende siht on 2024. aasta suvi, kui Hiiumaal tähista- takse kunstiaastat. „Olen väga tänulik, et meie esitatud taot- lus kultuuritehase teatriala arendamiseks pälvis Hiiumaa valla kaasava eelarve hääle- tusel toetuse. See on usaldus, mida püüame õigustada,“ lausus Marco Pärtel lõpetuseks ja kinnitas, et kultuuritehase arendamisega liigutakse soovitud tempos edasi. PEEP LILLEMÄGI MTÜ Viscosa Kultuuritehas juht Marco Pärtel.

3 REEDE • 4. november 2022 UUDISED REEDE • 4. november 2022 e-post: [email protected] Kui puud on raagus ja päike paistab, tundub vahel, et mis sel sügisel ja kevadel tegeli- kult üldse vahet on. Noja kui novembrikuus veel ülased ka õitsema hakkavad… Vahepeal oli nii, et olid otikas ja opakad ja mõni üksik purjetaja ka. Näiteks Juss. Ja oli ka Orjaku, kust on välja kasvanud näiteks Sven Nuutmann. Sõrule aga sõitis veel neli-viis aastat tagasi Anni Rätsep svert selgas bussiga. Aga nüüd on nii, et on suur ja uhke Kärdla sadam, kuhu mahub ellingu kõrvale lausa helikopteriga maanduma ja ILCAd ja Orja­ kus maailma ilusaim väikesadam ja Sõrul merekool, kuhu lapsed ei mahu vaat et äragi ja sadam, kuhu purjetatakse vähemalt kaks korda aastas muusikafestivalile. Ja nii on ka, et unistame olümpiapurjetajast! Äge. Äge on, kui meri on valgeid purjekaid täis ja et purjetama tullakse tervete peredega. Ja äge, et valitakse purjekad, mitte mootorpaa­ did. Ja et mandrile paistab, nagu Dago oleks kõige suurem jahtklubi Eestis ja et selle lipu all sõidetakse ja võidetakse maailmameist­ rivõistluseid. Ja äge, et üks neist kaptenitest on seesama Juss, kes purjetas juba siis, kui opakad lebasid otikas põõsa all. Kui sellisest algusest saab maailmameistrivõistlustele, siis algusest, milles tegutsevad praegused noo­ red, võib olümpiavõitjaks saada küll. Vabalt. Ja üks asi on veel hästi äge. Et me oleme jälle omadega merepoole ja purjetajaid on järjest rohkem ja see pisik muudkui paljuneb nii suurte kui ka väikeste seas. Mõtlen, et… Selleks, et maailma paremini mõista, peabki ju vahepeal ära käima ja mõnes mõttes on samm kai pealt merele ju sama suur kui sõit Euroopast Aasiasse. Piret Eesmaa Omadega
merepoole ARUTELU 4. november 2022 Peatoimetaja: Piret Eesmaa Ajakirjanikud: Tapio Vares, Raul Vinni, Peep Lillemägi, Harda Roosna, Kadri Taperson, Madli Maruste, Katrin Kivivuori Küljendaja: Kaja Hiis-Rinne Korrektor: Mirja Soop Klienditeenindaja: Annika Kibuspuu 463 2199 Klienditeenindaja: Irina Sarapuu 463 2198 Reklaamikujundus: [email protected] Tellimine: HL toimetuses ja postkontorites. Kuulutused, tellimused välismaale: HL toimetuses. Väljaanne ei vastuta kuulutuste/reklaamide sisu eest. Väljaandja: Hiiu Meedia OÜ, Vabrikuväljak 1, Kärdla Trükkija: Printall. Hiiu Leht on Eesti Meediaettevõtete Liidu liige. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel 646 3363. Kõik ajalehes Hiiu Leht ja selle lisades avaldatud artiklid on autoriõiguste- ga kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastami- ne mis tahes kujul on ilma Hiiu Meedia OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kojukanne: AS Eesti Post 661 6616, [email protected] Kuulutused: 463 2199 [email protected] Reklaam: 463 2198 [email protected] Toimetus: Avatud E–R kl 9–17 Vabrikuväljak 1, 92411 Kärdla tel: 463 2199, e-post: [email protected] Ülekanded: Hiiu Meedia OÜ • arve nr EE532200221079041002 Swedbank „Mitmed aastad on Kärdlas ol­ nud lasteaiakohtade põud. /---/ Samas pole vallavalitsus teinud ühtegi sammu, et olukorda kii­ resti lahendada. Kui öelda, et vii­ ge oma lapsed iga päev Kärdlast Kõrgessaarde, pole see kindlasti lahendus.“ Nii kirjutasin voli­ kogu esimehena Hiiu Lehes veidi rohkem kui aasta tagasi. Ja sain nii vallavanemalt kui lasteaia ju­ hatajalt vastuse, et kõik on korras, kõik saab lahenduse ja Kärdla lasteaias kohtade puudust pole. Praeguseks on seis paraku selline, et Kärdla lasteaias oli mõned nädalad tagasi reaalselt ukse taga kuus ja ootelehel 33 last. Ning juhataja saadetud kiri, mis algas sõnadega „Tungiv vajadus“, viitas sellele, et juba praegu on sõimesoovijaid rohkem kui kohti, samas avaldusi saab esitada mai­ kuuni. Sellelt pinnalt võiks võtta veelgi kriitilisema hoiaku, aga ega see olukorda lahenda. Positiivse poole pealt tunnen suurt heameelt koos kõigi nen­ de 305 lapse vanemaga, kelle järelkasv Hiiumaa lasteaedades sirgub. Sest just teie loote meie tulevikku. Ja just sellist tulevikku on Hiiumaal arenemiseks kõige enam vaja. Et sünniks järelkas­ vu, kes täidaks lasteaiad, sealt koolid ja töökohad ning viiks elu edasi. Oleme juba aastaid tagasi seadnud valla arengukavas ees­ märgiks 10 000 elanikku. Kaht­ lemata on kõige jätkusuutlikum tee selle eesmärgini jõudmiseks evolutsiooniline ehk meil peab olema süsteem, mis toetab nii arengut kui rahvastiku kasvu. Oleme aastaid õigusega rää­ kinud Hiiumaast kui parimast elukeskkonnast endale ja kasvu­ keskkonnast lastele nii looduse kui turvalisuse poolest. Paraku on viimasel ajal liiga sagedasti üks klots tervikust puudu jäänud – töökoht on, elamine on, aga lasteaed on täis või asub kümnete kilomeetrite kaugusel. Tõsi on see, et lasteaiakohtade põud ei ole kõikjal. Hiiumaal on kuus lasteaeda, millest pooltes ehk nii Emmastes, Käinas kui Kõrges­saares on vabu kohti. Sa­ mas Suuremõisas, aga eriti Pala­ del ja Kärdlas on kohad täis ja saba piltlikult öeldes uksest välja. Nagu öeldud, on Kärdlas ootelehel üle 30 ja Paladel üle 20 lapse. Millest see tuleb, on keerukas öelda. Palju on kiidetud Palade lasteaia kodusust, samas on ilm­ selt üheks kaalukamaks teguriks lasteaiakoha valikul lisaks elu­ kohale lastevanemate tööga seo­ tud logistika. Siit järeldus, et lasteaiakohtade planeerimisel tuleb analüüsida nii olemasolevate kui ka loodavate töökohtade paiknemist. Näiteks Kärdlasse rajatav riigimaja, mis toob riigi töökohad veelgi enam pealinna kokku. Või ka uus kool, kuhu suure tõenäosusega õpilasi lähiaastatel pigem ikkagi juurde tuleb kui vähemaks jääb. Seega ei kao vajadus Kärdla lasteaia­ kohtade järele kuhugi. Lisaks on veel üks auvõlg, mis vallal Kärdla lasteaia ja laste­ vanemate ees on. 2019. aasta mais loobus vald Kärdla lasteaia plaanitud remondist ja seega ka kaasrahastusest. Põhjenduseks nii liiga kallis hind kui ka hoone põhiplaani säilimine, mis ei oleks andnud soovitud arengut nii sisus kui kvaliteedis. Ei ole põhjust seda otsust tagantjärgi kritisee­ rida, seda enam, et koos sellega sai koalitsioonis tehtud otsus, et vana hoone remontimise asemel rajatakse Kärdlasse uus lasteaed. Nüüd, üle kolme aasta hiljem ja teades nii lasteaiakohtade va­ jadust kui samas valla finants­ võimalusi, teeb see lubadus rahu­ tuks. Kehtivas eelarve­strateegias on Kärdla lasteaiale kuni 2026. aastani ette nähtud 700 000 eu­ rot, mille eest uut ja kaasaegset hoonet kindlasti ei ehita. Ehk auvõla täitmise vahele jäävad juba kahed valimised. Loodan, et ko­ halikud kaaspoliitikud selle taaga raskust täiel määral tunnetavad. Siiski on vaja pikkade plaanide kõrval leida ka kiireid lahendusi. Loo alguse juurde tagasi tulles ei saa Palade ja Kärdla lasteaia kohtade puuduse lahenduseks ka praegu olla laste viimine näiteks Kõrgessaarde. Kasvõi seetõttu, et väikelastega seotud ootamatused võivad vanemaid tabada igal het­ kel ja nõuda kohest sekkumist. Vaevalt, et keegi praegustest vane­ matest oleks nõus ka nõukogude­ aegse kolhoosilasteaia korraga, kus isegi see, kes üle tee elas, viidi esmaspäeva hommikul ukse vahelt sisse ja reede pärastlõunal võeti taas vastu. Selle asemel oleme lasteaia, kooli kui valla haridusjuhtidega leidmas lahendusi, et sisustada täiendav lasteaiarühm Kärdla/ Palade piirkonda. Usun, et see on koos spetsialistidega võimalik ja annab meie lastevanematele positiivse sõnumi. Vaevalt, et keegi meist tahaks, et Hiiumaa kuvandi hulka kuuluks see, et ilus jutt peresõbralikkusest saab otsa hetkel, kui saabub teade, et „tore, et tulite, aga lasteaiakohta meil teile pakkuda pole“. Lasteaiakoht kui kohaliku arengu nurgakivi AIVAR VIIDIK Kärdla osavalla vanem NÄDALA PILT Paraku on viimasel ajal liiga sagedasti üks klots tervikust puudu jäänud – töökoht on, elamine on, aga lasteaed on täis või asub kümnete kilomeetrite kaugusel. ÜLASED
NOVEMBRIS ILCA 4 on ühepurjeline noorte ühepaadiklass 4,23 m on ILCA 4 paadi üldpikkus 4,7 m2 on ILCA 4 paadi purjepindala Kolhoosiaegne foto Ollima kuivatist. Novembris on kasside steriliseerimine soodsam KADRI TAPERSON [email protected] Vallavalitsus kirjutab kodulehel, et loomade kontrollimatut paljunemist tuleb vältida ja tuletab meelde, et iga loomaomanik vastutab looma ja tema tegevuse eest. Isased kassid tuleb ka kastreerida, et ei tekiks kodutute kasside kolooniaid. Kasse on liiga palju Kogenud loomakaitsjad soovitavad steriliseerimist ja kastreerimist veel tungivamalt – nimelt on kasse igal ju­ hul liiga palju. Ehkki kassikolooniad ei ole Hiiumaalt ega mujalt Eestist kuhugi kadunud, on sama suur mure ka üksikute pesakondadega, keda leiab tee äärest ja metsast. Just neile kulub suurem osa Hiiumaa loomade turvakodu töötaja ajast. Leitud kassi­ poegadele ja enamasti ka nende ema­ dele tuleb järele sõita, neile lõksud üles seada, loota, et metsikud ja pool­ metsikud kiisud sinna sisse lähevad ja nad siis oma hoole alla võtta, toita, ravida, steriliseerida ning neile uued kodud otsida. Inimeste nõustamine käib muidugi kõige selle juurde. Katkematu ja kulukas Varjupaikade MTÜ asutustes, kuhu Hiiumaa turvakodu ja mõned teisedki KADRI TAPERSON [email protected] Kuivati on aastaid olnud põllumeeste kasutuses ja vajab rekonstrueeri­ mist, mis tähendab, et ostja peab ka remondi­kuludega arvestama. Osavald ei saa ise otsemüüki teha ega ka enampakkumist korraldada, sestap tehti Hiiumaa valla volikogule ettepanek korraldada enampak­ kumine. Ettepaneku kiitis heaks ka osavallakogu. Hiiumaa volikogu septembri istungil esitas volikogu liige Inge Talts enne heakskiitvat otsust küsimuse, miks kuivatit põllu­ meestele ei müüdud. Osavallavanem Tiit Reha vastas, et seda ei peetud otstarbekaks. Osavallakogu liige Eiki Nestor ütles Hiiu Lehele, et osavallavanemal Tiit Rehal oli seoses kuivati müügiga varjupaigad ei kuulu, on päevas korraga tavaliselt 500 kassi hoida. Tuletagem meelde, et omavalitsus maksab ainult 14 esimese päeva eest, see tähendab seda, et peale 14 päeva tohib varjupaik kassi ma­ gama panna või siis hooldada oma kuludega edasi. Siin tulevad mängu kassiorganisatsioonid, mida on Ees­ tis tegelikult mitukümmend koos hoiukodude võrgustikuga. Kassid on võimelised poegi saama juba väga noorelt ja mitu korda aastas. Kaudselt maksab kogu ühiskond kogu selle süsteemi kinni. Hiiumaa vallavalitsus kor­ raldab alanud novembris järjekordse soodushindade­ ga kasside steriliseerimise ja kastreerimise. See tähendab, et Hiiumaa Loomakliinikus ja loomaarst Ly Kokla juures saab kasside lõikust osta tunduvalt odavamalt kui muul ajal, sest kohalik oma­ valitsus maksab vahe kinni. Kui kasse on vähem, väheneb ka oht loodusele. Põhjused Miks peaks kassid „ära lõikama“? On ju olemas ka tabletid, millega nn jooksuaega edasi lükatakse, aga see pole kuigi mugav meetod ja enamus loomaarste ja ka loomakaitsjaid seda ei soovita. Ka ei pruugi tabletid kassi tervisele pikemas perspektiivis hästi mõjuda. Lõikused mõjuvad seevastu hästi. Organismi kurnamine seoses tiinuse ja poegimisega jääb ära, teatud soodu­ mused hilisemateks haigusteks vähe­ nevad. Loomad on ka rahulikumad, nii isased kui emased kassid püsivad paremini kodus ja ei kakle nii palju. Kui kasse on vähem, väheneb ka oht loodusele. Teatavasti on kass ar­ vuliselt kõige rohkem linde hävitav kiskja. Lõikamata kasside jahiinstinkt on, muide, suurem. Kõige viimaseks, aga mitte väheoluliseks põhjuseks tuleb tuua seegi, et neid inimesi, kes kassidest natukenegi aru saavad, on väga vähe ja tavaliselt on nende kodud juba abivajavaid kasse täis. Sinna roh­ kem ei mahu. Rahvaralli kiiruskatse ajaks suletakse
Kärdla tänavaid Hiiumaa Rahvaralli 2022 toimub täna, 4. novembril ja laupäeval, 5. novembril. Üks kiiruskatse toi- mub reedel Kärdla linnas ja selle tõttu on osa linnatänavaid kella 16st kuni südaööni suletud. Rahva- ralli korraldajad on piirangust tea- vitanud raja äärde jääva piirkonna asutusi ja ettevõtteid ning vaban- davad ebamugavuste pärast. Üht- lasi on nad lubanud organiseerida raja ehitust selliselt, et vajadusel tagada võimalus katseks suletud piirkonnas viibida kuni kella 17ni. Kärdla linnakatse kulgeb osaliselt mööda Turu, Põllu, Uut, Vabriku­väljaku ja Vabaduse tänavaid, pikemalt aga mööda Kalda, Sadama, Rookopli ja Valli tänavaid. HARDA ROOSNA Seitse ettepanekut kogus üle saja hääle Sel nädalal selgusid 2023. aas- ta kaasava eelarve hääletus­ tulemused. Aktiivseimad olid hääletajad Kärdlas, kus ka elanik- ke kõige rohkem. Kõige passiiv- semad oldi Kõrgessaare osavallas – viie osavalla peale kokku andis 801 hääletajat 1473 häält. 29 ette­ panekust seitse kogus üle saja hääle. Kõige rohkem, 139 häält said skatepargi elemendid Käina noortele ja teistele tänavaspordi­ huvilistele. Paremuselt järgmise tulemuse, 120 häält sai koertepark Kärdla linnaparki. 116 häält sai mõte Emmaste osavallast hankida motokrossi võistluste ajavõtu­ süsteem. Pühalepas kogus 114 häält ettepanek, rajada Palade põhikooli õuele välilauatennise ja õuesõppeala. Kõrgessaare osa- vallas sai 103 häält kava, sulgeda Viscosa Kultuuritehase teatriala välisavad. Igas osavallas viiakse ellu üks, enim hääli kogunud ette- panek. Kui osavallale ette nähtud 10 000 eurost jääb raha üle, võib realiseeruda ka paremuselt järg- mine projekt. Pühalepa osavallas oli menu- kas ka Hellamaa külakiige taasta- mise mõte, mis sai 109 häält. Kärd- la osavallas sai täpselt 100 häält kava, kasvatada Kärdla linnapargi väärtust linnaelanike jaoks. Hääletustulemusi näeb VOLIS keskkonnas, kus sai ka hääli anda. HARDA ROOSNA H I I U M A A L O O M A K L I I N I K U N S P L A S H E R A K O G U VALD SPORT Ollima kuivati jäi müümata põllumeestele tingimusi ja nõudeid, aga kuna nendega n-ö hakkama ei saadud, siis otsustati siiski enam­ pakkumine korraldada. Tiit Reha tingimuste esitamist ei kinnitanud ja ütles, et enampakku­ mine korraldati sellepärast, et müük oleks aus ja läbipaistev ning kõigil soovijatel võimalus enampakkumi­ sel osaleda. Ka ei sobinud osavallale põllumeeste pakutud hind. Kaarel Niit ütles, et põllumehed pakkusid ostuhinnaks 30 000 eurot ja oli juttu ka võimalusest maksta see kahes osas. Ostusoovi avaldas Emmaste Põld TÜH juba eelmise vallavalitsuse ajal. Hoonestatud tootmismaa oksjon Osta.ee keskkonnas alghinnaga 40 000 eurot kukkus läbi. Oksjon lõppes 24. oktoobril ja pakkumisi ei tulnud. Tiit Reha kinnitas, et Ollima kuivati läheb uuesti müüki. Enim ehk 139 häält sai Kaasava eelarve hääletusel Käina skatepargi rajamine.