ANDMELUGU%206%20Otsustajate%20TOP%20leht.pdf

20. mai 2021 16 esikümme
    toimetaja Priit Pokk tel 667 0111 [email protected] Otsustajate TOP Ma arvan, et minu torma- kust silmast pidades on mul nii mõnedki lollused jäänud tege- mata tänu Tarmole. Urmas Sõõrumaa 1076 häält sai Ants Pilvig kohali - ke omavalitsuste valimistel
21. aastal Lasnamäelt. 2 kohta eespool on Tarmo Keskküla suuromanik Urmas Sõõrumaast. Priit Pokk
    [email protected] otsustajate t oPi e sikümne lõpetab suur- ettevõtja Urmas Sõõrumaa ustav äripart - ner tar mo kes kküla. “Ma arvan, et minu tormakust silmast pidades on mul nii mõnedki lollused jää - nud tegemata tänu Tarmole,” kirjeldab Sõõ- rumaa Keskküla. “Olen tema manitsustest hoolimata mõnda afääri pea ees tormanud ja olen ka kõrvetada saanud. Tal on olnud mind maandav roll.” Edetabelis oma partnerist tagapool ehk Esikümnele paneb punkti Sõõrumaa tormakuse maandaja

koht Ants Pilving tõusnud Otsustajate TOPis ko- guni 8. kohale. Majandus, informatsioon ja organisee - rimine ehk lühidalt Mainor ehitab Ülemis- te Cityt ja nimetab seda Tallinna väravaks. Mainor on kasvatanud piirkonna Dvigateli tehase varemete pinnalt ambitsioonikaks kaubandus- ja tehnoloogialinnakuks. Ees - märk on meelitada linnaossa elama 30 000 inimest. 72aastane Pilving on Mainoriga seo - tud olnud aastakümneid, ta on olnud eri - nevate ettevõtete juhatustes ja nõukogu - 12. kohal paiknev Sõõrumaa kirjeldab Kesk- küla targa ja tasakaaluka finantsjuhina. Koos on nüüdseks tegutsetud enam kui 20 aastat – seal, kus U.S Invest omanikuna kirjas, leiab enamasti ka Keskküla nõuko - gust või juhatusest, olgu selleks hiljuti suu- re brändimuutuse läbi teinud kinnisvara - teenuseid pakkuv Forus Grupp, Audentes või palju tähelepanu saanud liikluskorral - dusettevõte Signaal TM. Spordipisikut võib leida ka Keskkülalt: ta kuulub Eesti Võrkpalli Liidu juhatusse ja on olnud võrkpalliklubi Selver president. 10. koht Tarmo Keskküla Eesti Võrkpalli Liit MTÜ Audentes AS Dharma SA U.S. Invest AS Profiilis OÜ Tondi Tennise- keskus OÜ Sevariaa Invest OÜ Globalplus OÜ Juura OÜ Forus Grupp OÜ Forus Haldus OÜ Forus Security AS Forus Turvateenused AS Signaal TM AS Aravete Biogaa s OÜ Breda OÜ Agur Jõgi Avo Keel Rain Sepp Rannar Vassiljev Urmas Tali Vilja Toomast Hanno Pevkur Aavo Kokk Ahto Orav Eva-Ly Sepp Priit Ilver Urmas Niine Allar Levandi Heldur Meerits Jüri Tamm Monika Sehver Urmas Sõõrumaa Vivian Keskküla Tõnis Sõõrumaa Aivar Urm Marek Kaleta Mark Berman Mihail Polonski Svetlana Vlasova Aivo Lokk Peep Pruks Priit Pruks Rain Lõhmus Toomas Annus Tiit Nuudi Juha Pekka Purovesi Maili Kivirähk Meelis Šokman Paul Muttanen Elo Reinholm Raimo Heinam Jüri TeemantRaul Parusk Martin Ühtegi Anu Allas Siim Jaas Kaia Purovesi Kristo Sepp Karol Kovanen Tiit Arro Mehis Pass Andres Peets Andri Tõnstein Ander Sõõrumaa Margus Nõlvak Sten Luiga Indrek Luukas Indrek Luukas Jaano Haidla Meelis Kubits Lauri Kasper Marko Pomerants U.S. investi juhatuse lii ge tar mo kes kküla. foto: Arno S AAr / Õhtuleht/ Sc AnPix des. Seda juba Dvigateli aegadest, kui ta oli 1990ndatel ja nullindate alguses Dvigateli tehase pea- ning finantsdirektor. Lisaks on Pilving olnud aktiivne poliitikas, seda küll vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Pa - rim tulemus pärineb 2013. aastast, kui tal õnnestus Keskerakonna nimekirjas Lasna - mäel ära veenda 1076 inimest. Äripäeva Otsustajate TOPis andis talle positsiooni juurde osalemine munitsipaal- majanduses – Pilving kuulub nimelt linna- firma Tallinna Jäätmete Taaskasutuskesku- se nõukogusse. Ants Pilving Diva AS Baltiamo OÜ Disain Pluss OÜ Rekman OÜ Tallinna Jäätmete Taaskasutus- keskus AS Ekast AS Esmeta AS Dvigatel- Energeetika AS Öpiku Majad OÜ Mainor Ülemiste AS Smart City Group AS Doranova Baltic OÜ Mairenestal OÜ Mirta Tänav MTÜ Mainor ASFermetal AS Anatoli Šesterikov Jelena Šesterikova Jevgeni Šesterikov Marina Šesterikova Hardi Sui Hanno Vares Rein Suurväli Margus Nõlvak Andrus Kaldalu Guido Pärnits Mati Fjodorov Andrey Strizhalov Vladimir Galkin Valentina Šesterikova Kristo Siig Raivo Vare Sten Pärnits Koit Kaaristu Aleksei Zarubi n Janis-Aivars Balodis Teet Raudsep Toomas Saal Ursel Velve Eneken Titov Kadi Pärnits Dalia-Felicita Üksvärav Ljudmilla Senina Olga Senina Viktor Senin Alexey Senin Anna Senina Evgeny Senin Erki Savisaar Julia Timerbulatova Kalle Klandorf Kertu Tiitso Taavi Tuisk Vello Ervin Züleyxa Izmailova Elmar-Johannes Truu Mees, kes võitleb tagatoas Mainori edu nimel Ants Pilving on esindanud Mainori huve ka selles, et neil õnnestuks Au- veresse püsti panna tuulepark. foto: lii S tr eimAn n Priit Pokk
[email protected] otsustajate t oPi e sikümnest võib leida mi- tu nime, kes igapäevaselt uudisteportaali - de esikülgi ei valluta, aga kes osalevad siis- ki miljoneid väärt otsuste tegemisel. Kui Mainori firmanimi ja ettevõtet ve - danud Pärnitsate perekond – Ülo ees, Gui - do järel ning teisedki aktiivselt tegutsemas – E e s ti s l äh e m a t tu tvu s t ami s t e i v a j a , s ii s
vähem on avalikkuse tähelepanu saanud Mainori juhatuse liige Ants Pilving. Kasi - nale avalikkuse tähelepanule vaatamata on reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 [email protected] reklaam 17 20. mai 2021 Otsustajate TOP TOETAJAD Tule teadus appi! www.juhtimiskonverents.ee PÄRNU JUHTIMISKONVERENTSI EESMÄRK ON ARENDADA EESTI JUHTIMISKULTUURI. VÄRSKEL MOEL. EESTI PARIMATE JUHTIDEGA 24.-25. august 2021 g Pärnu teater Endla ja otse-ülekanne Keskendume teaduse rollile Eesti konkurentsivõime tõstmises.

1. Kust alustada ja kuidas kasutada teadlaste oskusteavet Eesti elu edendamiseks (investeeringud ja riigi juhtimine)?
2. Kuidas ehitada läbimurdelisel innovatsioonil ja teadustööl põhinevaid ettevõtmisi nagu näiteks Synlab või Skeleton?
3. Milline on teadustegevuse käegakatsutav ühiskondlik kasu inimese jaoks? www.juhtimiskonverents.ee

Milline on teadustegevuse käegakatsutav ühiskondlik kasu inimese jaoks? www juhtimiskonverents ee Asjast räägivad: Antti Vasara Soome Rakendusuuringute Keskuse VTT juht, Tuul Sepp presidendi noore teadlase preemia pälvinud loomaökoloog, Andres Kukke Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteaduse, andmehalduse ja andmejagamise alal, Tarmo Soomere Eesti Teaduste Akadeemia president, Nadya Zhexembajeva Coca-Colat, Loreali, IBMi ja CISCOt nõustanud teadlane, ettevõtja ja autor, Jürgo Preden „asjade interneti“ tehnoloogia ja lahenduste pakku- ja Thinnect tegevjuht, Eva-Maria Kangro psühholoog ja muutuste nõustaja, Marjeta Venno Tartu Erakooli ProTERA direktor, Otto Pukk Eesti parim juht 2020 ja Soome börsil noteeritud elektroonikatööstuse Incap president, Kristjan Maruste kirglik tehnoloogiaettevõtja. KOOSTÖÖPARTNER

20. mai 2021 18 arv amus
    toimetaja Priit Pokk tel 667 0111 [email protected] Otsustajate TOP Toimetaja: Priit Pokk, tel 667 0111,
    e-post: [email protected]
    Reklaami projektijuht: Rivo Habakuk, tel 5836 1474, e-post: [email protected] ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn telefon:
    (372) 667 0195, (372) 667 0222
    Toimetus:
    e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111
    Reklaamiosakond:
    e-post: [email protected] tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi:
    e-post: [email protected] tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis:
    www.aripaev.ee/tellimine Äripäev veebis: aripaev.ee
    Äripäeva tooted ja teenused:
    pood.aripaev.ee Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada.
    Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale - hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar - tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali - sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos - sel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, le - vitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh - ta võite pöörduda Pressinõukogusse,
    [email protected] või tel (372) 646 3363. Otsustajate TOP Facebooki asutajat Mark Zuc - kerbergi võib pea alati märgata samasuguse halli särgiga, et mitte oma halle ajurakukesi kurnata ot - sustega, millel pole suurt mõju. Omanikud ja tippjuhid tuginevad otsustamisel rohkem enda kogemuse- le kui teised. tOiMetaja veerg Otsustamine on juhi töö lahutamatu osa. Olgu tegemist tipp- või madalama astme juhiga, erineb vaid tema otsuste kaal. Ül- latav küll, aga me ei tea eriti palju sellest, kuidas Eesti juhid otsustavad – on nad pi- gem kuulekad käsutäitjad, autoritaarsed kõiketeadjad või oskuslikud infokombi- neerijad? Samuti ei ole seni uuritud, kas ja kuidas Eesti juhtide tavapärased otsus- tamisstrateegiad kriisisituatsioonis muu - tuvad.
21. aasta juunis viisid Palgainfo Agentuur ja CVKeskus läbi tööandjate kü- sitluse, kus lisaks tavapärasele palgauu- ringule uuriti Tartu Ülikooli majandustea- duskonna ettepanekul ka otsustamist ta- va- ja kriisiolukorras. Otsustamist mõjutavate allikate koh- ta käivatele küsimustele vastanud 426 ju- hist olid 33% omanik-juhid, 29% juhatu- se liikmed või tippjuhid ja ülejäänud kas keskastme- või esmatasandi juhid. Esinda- tud oli nii avalik kui ärisektor ja 70% vas- tanutest töötas kuni 50 töötajaga väikeet- tevõttes. Millele tugineb otsustamisel Eesti juht? Tavaolukorras toetub Eesti juht organisat- sioonisisestele allikatele. Alustades täht- saimast, moodustavad esiviisiku ülemuse arvamus, isiklikud kogemused ja teadmi- sed, organisatsiooni reeglid ja protseduu- rid, sama taseme juhtide arvamus ning meeskonna arvamus (vt joonis). Pea täht- susetud allikad on juhi perekonna ja sõp- rade või organisatsiooniväliste ekspertide arvamus. Üldiselt on selline muster tuvas- tatud ka mujal maailmas, kuid Eesti juhti- de seas on meeskonna arvamus tavapära- sest tähtsam. Kuid mõistagi ei käitu kõik juhid üht- viisi. Mida suuremas organisatsioonis juht töötab, seda enam arvestab ta otsustami- sel nii kirjutatud kui kirjutamata reeglite - ga. Ka ülemustele toetumine muutub olu- lisemaks organisatsiooni töötajate arvu kasvades. Õnneks või kahjuks ei lähe äri- sektori juhtidele reeglid ja protseduurid nii palju korda kui avaliku sektori juhti- dele, kuid muus osas kahe sektori juhtide vastused ei eristu. Seega eelistab tüüpiline Eesti juht ot- sustamisel nn vertikaalseid otsustamis - aluseid: ta on reegleid järgiv ja ülemuse seisukohta arvestav. Küll aga paistavad silma omanikest ju- hid – võrreldes teiste juhtidega on nende jaoks otsustamisel olulisem pere ja sõpra- de arvamus ning isiklik kogemus. Viima - ne tulemus on sarnane soomlaste 2010. aasta uuringuga, kus leiti veel, et omani- kud ei võta kergelt kuulda organisatsioo- nisiseste allikate nõu. Mis juhtub kriisisituatsioonis? Kasutasime küsitluses terminit “kriisiolu - kord”, kuid arvestades küsitluse toimu- mise aega, võib eeldada, et juhid lähtusid vastamisel just COVID-19 olukorrast. See- tõttu tuleb üldistusega olla ettevaatlik. Kriisisituatsioonis tuleb otsustada kiires - ti ja suure määramatuse tõttu ei ole otsuse kvaliteet seejuures enam nii oluline. Reeglid, mis olid koostatud nn rahu- ajaks, ei pruugi olla enam kohased või ise- gi rakendatavad. Ja seda näitavad ka kü- sitluse tulemused: reeglitele, protseduu- ridele ja seni kehtinud tavadele tuginemi- ne kahanes kriisisituatsioonis Eesti juhti - de seas järsult. Samuti vähenes meeskon- na arvamuse osatähtsus ja pole ka ime, kui avastad ootamatult, et meeskonnaliikmed on kes teab kus. Mõned on pagenud kõikuva netiühen- dusega maakodudesse, teised üleöö kodu- õpetaja rolli asunud, kolmandad paikne- vad hoopiski teises riigis. Kuid ka siin on üks selge erand: tippjuhid jätkasid mees- konna kaasamist sarnaselt tavaolukorra- ga. Seega tuginesid tippjuhid ka kriisiajal otsustamisel sarnastele alustele. Üllataval kombel jäi kriisiajal ülemu- se arvamusele toetumine tavaolukorraga praktiliselt samale tasemele. Teisalt nap- piski siin tõusuruumi, sest ülemus on ka tavasituatsioonis Eesti juhtide olulisim tu- gipunkt. Ameerika Ühendriikide teadlas - te värskelt loodud otsustusraamistiku jär- gi on kriisis oluline kaasata oma tiimi, väl - timaks isiklikest eelarvamustest kalluta - tud otsustamist. Mõistlike lahendusteni jõutakse aga juhul, kui ka meeskond suudab säilita- da kriitilise mõtlemise ega võta kõiki ju- hi seisukohti puhta kullana. On kiiduväär- ne, et ka Eesti juhtide seas ilmneb sarnast mõtteviisi. Kuid mis siis tuli järsult mõju kaotanud organisatsioonisiseste reeglite ja tavade asemele? Võimalik, et meie poolt ette an- tud üheksa valikuvõimaluse hulgas õiget varianti polnud, sest ühegi allika tähtsus ei tõusnud kriisiajal suurel määral. Võimalik, et siin mängib rolli
    COVID-19 kriisi eripära ja juhid vaatasid küsivalt riigi poole. Vabavastuseid uurides just sellele viitavad märksõnad silma jäid- ki – eriolukord, valitsuse meetmed ja reeg- lid, riigi otsused. Aga kommentaaride vä- hesuse tõttu pole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha. Veidi suuremat kaalu omistati ühis- konna uskumustele ja tavadele ning orga- nisatsiooniväliste ekspertide arvamusele. Kuid siin saame välja tuua mõned nüan- sid. Omanike ja tippjuhtide puhul torkas silma veelgi suurem isiklikule kogemuse- le tuginemine. Organisatsiooniväliste eks - pertide arvamusele toetumise tõusu võib aga kirjutada valdavalt avaliku sektori juhtide arvele. Eesti juht on tasakaalukas otsustaja Tulles tagasi alguses esitatud küsimuse juurde, kirjeldaksime Eesti juhte oma üle- musega usalduslikus suhtes olevate ise- teadvate otsustajatena. Kui juhti või reeg- leid ei ole, usaldatakse eeskätt iseennast, aga uuritakse ka oma kolleegidelt ja mees- konnalt, mida teha. Era- ja avalikus sektoris on reeglitesse suhtumine ja otsustusmustrid veidi erine- vad. Omanikud ja tippjuhid tuginevad ot- sustamisel rohkem enda kogemusele kui teised. Tooni annavad organisatsioonisise- sed allikad ja mida suurem on ettevõte, se- da enam on juhtidel otsustamiseks erine- vaid ressursse – reeglid, tavad, kolleegid ja juhid. Kas see ka otsustamist lihtsamaks ja kvaliteetsemaks teeb, on muidugi juba omaette küsimus. Kes on kõige suurem otsustaja – Margus Linnamäe, ain Hanschmidt või hoopis mina? priit pokk
    toimetaja “Mis mina suur otsustaja ... mina ajan vaid oma ettevõtte asja, nii nagu teisedki.” Sel - lise tüüpvastuse otsa võib sattuda, kui su - helda otsustajate topi tippudega. k as vastu vaielda või allkiri alla panna? Tahaks teha nii ühte kui teist. Ühtepi- di on äriliidritel vaieldamatult oluline roll ühiskonnas – just nemad otsustavad, kas investeerida või koondada, kas palku või hindu tõsta. Tasuks kas või meenutada aastatagust aega, kui Tallink sai koroona- viiruse tõttu räsida – kui paljusid teisi ette- võtteid see omakorda mõjutas? Võib väita, et tuhandeid, kõigest ühe firma tegevus. Ja muidugi sekka rohujuure tasan- dil, kus suurte ettevõtete juhid on ka ena- masti suured tööandjad. Lisaks saadava- le palgale veedab enamik inimestest pool oma ärkveloleku ajast tööandja kujunda- tud töökeskkonnas, mis halvimal juhul on mürgine, parimal meeliülendav. Ettevõtte loodud kultuur on jällegi ülevalt alla jook- sev otsus, mis kujundab paljude inimes- te elu. Nii võib päris julgelt väita, et Otsus- tajate TOPi kuuluvad inimesed on mõjuta- nud oluliselt rohkem inimesi, kui nad elu- ajal on päriselt kohanud ning raske on ala- hinnata nende otsuste tagajärgi. igaüks on oma õnne sepp Teisalt tahaks alla kirjutada mõttele, et see, mida keegi teine otsustab – nii ba- naalne kui see ka kõlada ei või – pole te- gelikult tähtis. Otsuseid võtab vastu ikka - gi iga inimene ise: kas Tallinn või Pariis, kas ettevõtja või oma ala spetsialist, abielu või lahutus. See, kas sa oled oma eluga ra- hul või mitte, sõltub küll väga palju meist ümbritsevast keskkonnast, kuid otsuseid kuidas sellele reageerida, teeme ikkagi ise. Ja me teeme neid otsuseid palju: Cor- nelli ülikooli teadlased on teinud kind- laks, et keskmiselt teeb inimene iga päev 35 000 otsust. See pole kirjaviga: kolm, viis ja kolm nulli. Enamik neist on pealtnä- ha tühised ning rutiinist tulenevad – näi - teks kas hommikul võtta pudru kõrvale teed või kohvi, kas panna selga punane või sinine särk. Teadlike otsuste tegemiseks on aga ajuressurss piiratud. Seetõttu võib märgata Facebooki asutajat Mark Zucker- bergi pea alati samasuguse halli särgiga, et mitte oma halle ajurakukesi kurnata ot- sustega, millel pole suurt mõju. Mida vähem aega raisata tühjale-täh- jale, seda rohkem jagub energiat elu mõ- jutavatele otsustele. Sõnades lihtne, tegu- des raske – klišeelikult on see põhjus, miks tee diivanilt ukseni on kõige raskem osa trennist. KOMMent aar Otsustajad kriisis: kuhu küll need reeglid jäid? Juhiamet on nõudlik, mitmekülgne ja kätkeb endas paljusid rolle. Üks olulisemaid neist on otsustaja roll. kri Sta JaakS on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppetooli juhataja Maar Ja karl Son
    üliõpilane (Miltton New Nordics)
    juhtimide otsustamist mõjutavad allikad Ülemuse arvamus Isiklikud kogemused, teadmised, kõhutunne Reeglid ja protseduurid Sama taseme juhtide arvamus Meeskonna arvamus Kirjutamata reeglid ja tavad Ühiskonna uskumused ja tavad Organisatsiooniväliste
    ekspertide arvamus Perekonna ja sõprade arvamus 10 2 kriisiolukord tavaolukord 3 4 5 3,96 3,93 3,72 3,71 3,28 3,66 3,64 3,62 3,4 3,58 3,08 3,38 2,68 2,61 2,65 2,58 1,8 1,77 1 – väga vähesel määral või üldse mitte 5 – väga suurel määral