ANDMELUGU%206%20Otsustajate%20TOP%20leht.pdf

20. mai 2021 6 edetabel
    toimetaja Priit Pokk tel 667 0111 [email protected] Otsustajate TOP Loe veebist Kogu laiema metoodika alusel koostatud Otsustajate TOPi edetabel, mis sisaldab 500 nime.
    aripaev.ee 54 ettevõttega on seotud ots ustajate t oPi v õitja Neinar sel i. 2 naist mahtus ots ustajate toP 50 s ekka. toP 50 Eesti 50 mõjukaimat otsustajat koht nimi mõ juskoor su urimad seotud ettevõtted
21. Neinar Seli 923 Es tiko Grupp AS, Estiko - Plastar AS, Rondam AS
22. En n Kunila 86 7 NG In vesteeringud OÜ, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Liviko AS
23. Jü ri Käo 75 0 NG In vesteeringud OÜ, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Liviko AS
24. Ti it Vähi 68 0 Sil lamäe Sadam AS, Silsteve AS, Valga Group OÜ
25. An dres Järving 66 3 NG In vesteeringud OÜ, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Liviko AS
26. He iti Hääl 61 0 Al exela Group OÜ, Kasperwiki Laevaomanikud OÜ, Alexela Varahalduse AS
27. Tõ nu Post 59 8 Sa aremaa Piimaühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Farm IN
28. Ant s Pilving 58 2 Mai nor AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Mainor Ülemiste AS
29. An dreas Laane 578 Al exela Group OÜ, Alexela AS, Graanul Invest AS
30. Ta rmo Keskküla 56 7 Fo rus Grupp OÜ, Forus Security AS, U.S. Invest AS
31. Ha ndo Sutter 55 9 Ee sti Energia AS, Enefit Power AS, Elektrilevi OÜ
32. Ur mas Sõõrumaa 52 8 Fo rus Grupp OÜ, U.S. Invest AS, Mident OÜ
33. Jü ri Külvik 52 4 Le meks AS, Visional Invest OÜ, Viiratsi Saeveski AS
34. Ma rti Hääl 51 8 Al exela Group OÜ, Alexela AS, Alexela Varahalduse AS
35. Ai n Hanschmidt 51 1 Ta llink Grupp AS, Infortar AS, Eesti Gaas AS
36. Ra ul Puusepp 49 2 Ta llinna Kaubamaja Grupp AS, Selver AS, Kaubamaja AS
37. Rai vo Rand 478 Ra nd & Tuulberg Grupp AS, Muuga Betoonelement AS, KredEX SA
38. Ma rtti Talgre 47 1 Inf ortar AS, Eesti Gaas AS, EG Ehitus AS
39. Ma rgus Linnamäe 47 0 Po stimees Grupp AS, Kroonpress AS, Semetron AS
40. Ma rcel Vichmann 46 1 GO G roup AS, GOBUS AS, Tiksoja Puidugrupp AS
41. Kr istjan Rahu 45 3 Ut ilitas OÜ, Utilitas Tallinn AS, Thermory AS
42. Väi no Sassi 45 0 Co op Eesti Keskühistu, Rapla Tarbijate Ühistu
43. An dri Hõbemägi 44 9 No rdecon AS, Nordecon Betoon OÜ, Tariston AS
44. Gu ido Pärnits 43 9 Mai nor AS, Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste Center OÜ
45. Mä rten Vaikmaa 43 8 Ta llinna Lennujaam AS, Baltic Workboats AS, Baltic Marine Group AS
46. Pe eter Mänd 43 5 Be toonimeister AS, Vigrelle AS, EfTEN Capital AS
47. Kr istel Volver 43 3 Po stimees Grupp AS, Kroonpress AS, Ideal Group AS
48. Ur mas Sepp 42 4 El ke Grupi AS, Elke Mustamäe AS, Elke Mustakivi AS
49. Ja ak Sulg 42 0 Vi ljandi Tarbijate Ühistu, Viljandi Metall AS, VMT Tehased AS
50. Pe eter Saks 41 9 Ee sti Keskkonnateenused AS, VikingSecurity AS, Ridango AS
51. En n Pant 41 7 Ta llink Grupp AS, Infortar AS, Eesti Gaas AS
52. An dres Piiber 41 5 Ma ru AS, Maru Ehitus AS, Maru Betoonitööd OÜ
53. Iv ar Vendelin 38 4 Ap ollo Group OÜ, Ideal Group AS, Apollo Kauplused OÜ
54. Hu go Osula 38 0 Mo otor Grupp AS, Lux Express Estonia AS, Sebe AS
55. Ar ti Arakas 378 Ef TEN Kinnisvarafond Ii AS, Altius Capital OÜ, EfTEN Kinnisvarafond AS
56. Rai vo Kütt 37 1 Am serv Grupi AS, Amserv Auto AS, Ascar Auto AS
57. To omas Kõuhkna 37 0 Su bland OÜ, Direct Consulting AS, Läätsa Kalatööstus AS
58. Ra ul Kirjanen 36 0 Gr aanul Invest AS, Osula Graanul OÜ, Helme Graanul OÜ
59. Ke y Kunman 35 6 Es raven AS, Silikaat Grupp AS, Aatrium Sisustuskaubamaja AS
60. Ül o Hage 34 8 As tri AS, Lõunakeskus OÜ, Astri-Narva AS
61. Ind rek Kasela 34 5 El ke Grupi AS, Elering AS, PRFoods AS
62. Aht i Asmann 34 4 Vi ru Keemia Grupp AS, VKG Energia OÜ, VKG Kaevandused OÜ
63. Ja ano Haidla 34 0 Gr aanul Invest AS, Osula Graanul OÜ, Helme Graanul OÜ
64. Pr iit Karjus 33 5 No rdic Aviation Group AS, Regional Jet OÜ, Connecto Eesti AS
65. Ur mas Klaas 33 2 Ta rtu Ülikooli Kliinikum SA, Räpina Haigla AS, Eesti Reformierakond
66. Ma rgus Kähri 33 0 Po stimees Grupp AS, Kroonpress AS, Ideal Group AS
67. Rai vo Aavisto 32 8 Am serv Grupi AS, Amserv Auto AS, Ascar Auto AS
68. To omas Saal 32 7 Mai nor AS, Mainor Ülemiste AS, Smart City Group AS
69. Ma dis Toomsalu 32 6 LHV G roup AS, LHV Pank AS, LHV Varahaldus AS
70. Rai ne Pajo 32 0 Ee sti Energia AS, Enefit Power AS, Enefit Green AS ALLIKAS : I NFOPANK Eesti otsustajate edetabel näitab isikute reaalset kokkupuudet otsuste langetami - se ja nende suurusega. See ei ole kõige jõu- kamate isikute edetabel, vaid selle tabeli ti- pust leiame isikud, kel on kokkupuude kõi- ge suurema arvu organisatsioonide ja isiku- tega sealsetes juhtimisorganites. Korduma kippuvad küsimused edetabe- li ja metoodika kohta: Millest räägib Otsustajate TOP ja millest ta ei räägi? Kasutatud metoodika kaardistab isikutevahelisi seoseid ja nii joonistuvad välja visuaalsed ämblikud üksteisega seo - tud ettevõtjate mõjusfääridest või ärigrup- pidest. Edetabel aitab mõista ja mõtestada Eesti ärielu, muuta majandusruumi läbi - paistvamaks ja loob nii pinnase tervele ja ausale konkurentsile. Äripäev on edetabelit koostades aluseks võtnud kõik ettevõtted ja organisatsioonid, mis on äriregistris registreeritud, ja nende juhtorganite liikmete omavahelised seosed. Oleme need seosed kokku lugenud ja kaalu- nud organisatsiooni suuruse ja mõjukuse - ga. Seda kaalutud reitingut nimetame mõ- jujõu reitinguks ja see annabki koha otsus- tajate edetabelis. Edetabelis tõusevad esile inimesed, kes langetavad kõige suurema ärilise mahuga otsuseid Eestis. Kohta kergitab isiku posit - sioon organisatsioonis, nii näiteks kaalu - me nõukogu ja juhatuse esimeest kõrgema kaaluga kui nõukogu ja juhatuse liikmeid. Samuti mõjutavad reitingut organisatsioo- ni suurus ja tüüp: suured ettevõtted on suu- rema kaaluga kui näiteks kuulumine mõne erialaliidu juhtorganisse. Tabeli andmestik lubab järjestada ka kõi- ge enama seotud ettevõtete arvuga või kõi- ge suurema juhtorgani taseme kontakti - võrgustikuga otsustajad. Igaüks võib ise et- te kujutada, kuidas näiteks tabeli tipus ole- vad persoonid suudavad hoida suhet pea 100 inimesega, kellega erinevates nõuko - gudes koos istuvad. Või kuidas päriselt ol - la kohal ja kaasa mõelda 20 ja enama ette - võtte juhtimises. Edetabel loob ühest küljes läbipaistvust Eesti äriseostesse, kuid teiselt poolt tunnustab persoone, kes seda hoo - mamatut töömahtu ja vastutust kannavad. Kuhu kadusid edetabeli eesotsast Ain Hanschmidt ja Indrek Kasela, kes eelmine aasta olid esimesed kaks? Eelmisel aastal ta- belit koostades kasutasime piiratud hulka andmeid, võttes valimisse vaid TOP 1000 et- tevõtete juhtorganites olnud isikud ja nen- de seosed. Selle aasta valimiks on kõik Ees- ti ettevõtted ja seega sai kogu seoste pilv suurem. Indrek Kasela ja Ain Hanschmidt on tabelis mõlemad sees, kuid kõige tera - vamasse tippu jõudsid laiema valimi toel uued nimed. Miks on näiteks Tarmo Keskküla eespool Urmas Sõõrumaast? Tarmo Keskküla juhib paljusid Urmas Sõõrumaale kuuluvaid et - tevõtteid või esindab tema huve nende ette- võtete juhtorganites. Ta on Forus Grupi ette- võtete juhtimises rohkem sees ja nii on tal reaalseid juhtorgani taseme seoseid enam. Võib-öelda, et Tarmo Keskküla on rohke - mate Forus Grupi otsuste juures kui Urmas Sõõrumaa. Mõjujõu edetabel hindab enam just aktiivses rollis juhte. Miks pole edetabelis Markus Villigut või Kristo Käärmanni? Edetabeli metoodika tõstab esile isikuid, kel on palju erinevaid juhtorgani taseme kontakte. Markus Villig ja Kristo Käärmann on mõlemad pühendu- nud oma põhiäri arendamisele ega ole üle- määra laialt jaganud oma aega teiste ettevõ- tete juhtorganite töös osalemisele. Kas Väino Kaldojal on “kõige paremad sõb - rad”? See küsimus puudutab ilmselt edeta- beli teise analüüsimudeli ehk mõjuulatuse lahtimõtestamist. Mõjuulatuse skoor liidab kokku kõigi sihtisikuga seotud isikute mõ- jujõudude skoori. Ehk jah, mõneti võib öel- da, et isik, kel on suur mõjuulatus, on esime- se taseme seoses paljude aktiivse mõjujõu- ga isikutega, kuid ise enam liiga aktiivselt juhtorganite juhtimises kaasa ei löö. Metoodika Edetabel on koostatud eesmärgiga luua ülevaade Eesti äriilma kõige mõjuka- matest isikutest ja nende lähikondsetest. Omavahel seotud mõjugruppide kirjel- damine muudab ärikeskkonna läbipaistvamaks ja aitab kaasa võrdsema konku- rentsi kujunemisele. Edetabel on koostatud kõigi Eesti äriliidrite omavahelisi nn board-room -kontak- te analüüsides. Kokku on loetud ettevõtete tippjuhtide, nõukogu liikmete ja era- isikust omanike unikaalsete ärikontaktide võrgustik, kaalutud on iga seost, läh- tudes isiku positsioonist ja ettevõtte iseloomust. Edetabel ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuid annab parima võimaliku üle- vaate isikutest, kes veedavad kõige enam oma ajast erinevatel nõukogu koos- olekutel ja kes teevad Eesti äri kõige suuremaid otsuseid. otsustajate t oP 5 00: just nemad on ees ti ärimaailma mõjukaimad Äripäev kaardistas Eesti suurettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete ärisuhete võrgustiku ning reastas selle põhjal laialdase mõjuga äriliidrid. Äripäeva Infopanga koostatud edetabelis on 500 kõige suurema mõjujõuga isikut, kes sõeluti välja 99 364 isiku hulgast. TOOMAS T RUUVERK , PRII T POK K, jANE S UU arip [email protected] Nii jüri Käo kui ka Ain Hanschmidt on värskes Otsustajate TOPis kõrgel kohal.
    Foto: andras kralla reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 [email protected] reklaam 7
71. mai 2021 Otsustajate TOP Tehasegarantii pikendamise võimalus kuni 5 aastat / 200 000 km. Lai valik autosid kohapeal laos. Renault’ tarbesõidukid - Euroopas enimmüüdud aastast 1998. Valmis igaks väljakutseks Renault TRAFIC ja MASTER Uued Uued jõulised mootorid võimsusega kuni 180 hj TRAFIC nüüd ka automaatkäigukastiga Renault soovitab
72. mai 2021 8 esikümme
    toimetaja Priit Pokk tel 667 0111 [email protected] Otsustajate TOP “Me ei torma, me teeme rahulikult,” kirjel - dab kontserni avalik nägu Jüri Käo edu sa - ladust ehk seda, kuidas on 1990ndate algu- sest koos tegutsetud. Kolmikuga kokku puutunud umbes kümmekonna tippjuhi ja ettevõtjaga kõne- ledes kooruvad välja põhimõtted, mis otsus- tajate kolmikut iseloomustavad ja mis on ai- danud neil kasvatada turvavööde valmista- mise ärist ligi miljardise käibega suurkont- sern, mis tegeleb nii jäätise valmistamise, KIA autode müümise kui ka büroosisustu - se tootmisega. Ja muidugi Tallinna Kauba - maja äriga. On täiesti tavaline, et kui on grupp oma- nikke, siis tulevad varem või hiljem ette vas- tuolud ja tülid, mis lõpevad inetult, tõdeb enam kui 20 aastat kontsernis töötanud Li- viko juht Janek Kalvi. Ta ütleb, et otsustajate kolmik selle kivi otsa komistanud pole. “Se- da tõesti ei ole ja see on üks õnnistus, sest nad saavad konstruktiivselt ning rahuli - kult keskenduda äri arendamisele,” ütleb ta. Sama kinnitab Tallinna Kaubamaja Gru- pi juht Raul Puusepp (edetabelis 16. koht), kelle sõnul ei suuda ta meenutada ühtegi korda, kui omanikel oleks millegi üle läi - nud emotsionaalsemaks vaidluseks. Sõna ütleb sekka suurärimeestega kokku puutu- nud Urmas Sõõrumaa: “Mina ei oska nime- tada ühtegi konfliktset situatsiooni, mis on nende vahel, mida võiks ära märkida. Isegi kui on olnud, siis need ei paista välja.” Jüri Käo kinnitas, et seni pole nad tülli läinud ja pole ka kavas minna. “Äris on tü - li kõige hullem ... Aktsionäridevaheline tü- li on ettevõtet hävitav ja ükskõik mis kok - kulepe on alati parem kui tüli. Päris hir - mus on vaadata, kus mingid ettevõtjad tü - litsevad omavahel ja hävitavad ettevõtte,” lausub Käo. Konsensus ennekõike See, et otsustajate kolmik tegutseb konsen- NG Investeeringud AS Aidu Ots Aivar Köök Aivar Veski Alle Vanaselja Andrus Takkin Enn Maipuu Erich Teigamägi Erik Raitviir Erti Pihlak Grigori Geršman Hannes Överus Hardi Sui Heiko Kruusi Ilme Väljamäe Indrek Poola Jaan Kirs Janne Ottel Jelena KattaiJüri Kirsi Kai Kiudsoo-Värv Leo Lüllemets Liivi Poola Madis Truber Madis Vanaselja Maire Koovits Margarita Reinart Margot Paas Mart Tomson Monica Pihlak Pavel Kozevnikov Priit Pihelgas Raimund Liiv Rainer HinnoRaul Uuspõld Rein Kruuse Sander Annus Sergei Nikonov Signe Saar Toivo Kangro Tõnis Vanaselja Valeri Puškin Tõnu JanterTõnu Piibur Toomas Jaaniste Toomas Rütman Ülo Luht Uno Kõrsmaa Urmas Kingu Urmet Pihlak Vahur Kõlvart Valentina Balta Jüri Käo Andres Järving Enn Kunila Eesti Kunsti- muuseum SA Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts MTÜ Kai-Riin Meri Kersti Tiik Marek Kokk Märt Haamer Tarmo Saaret Sirje Helme Paavo Nõgene Liina Linsi Jaak Kangilaski Kaie Koskaru-Nelk Hiiumaa Kultuuri Selts MTÜ Maris Kunila Hiiumaa Sõprade Selts MTÜ Tõnis Kasemägi Kaido Vestberg Krista Esta Tanel Malk Eesti Kaubandus- Tööstuskoda AS Ruth Oltjer Robert Kitt Toomas Luman Mait Palts Neinar Seli Väino Kaldoja Veljo Ipits Sven Mats Feliks Mägus Oliver Väärtnõu Janek Pohla Enn Veskimägi Eve Toots Wellmann Invesco AS Jaan Rütman Toomas Sildmäe Sander Rebane Ivo Tahk Liven AS Alina Kester Andero Laur Andres Aavik Mihkel Simson Peeter Mänd Gunnar Kraft Meelis Milder Kaubamaja AS Tallinna Kaubamaja Grupp ASErkki Laugus Kia Auto AS Viking Motors AS TKM Auto OÜ Sven Litvinov Aarne Õllek Jüri Kuusk Raul Puusepp Selver AS TKM King AS TKM Beauty OÜ Kulinaaria OÜ Viking Security AS Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS Tartu Kaubamaja Kinnisvara AS Rooseni Kinnisvara OÜ Rooseni Majad OÜ Kuulsaal OÜ Peeter Kütt Indrek Kikas Tannar Tiitsar Anne-Liis Ostov Kristi Lomp Andres Heinver Sperare OÜ NG Kapital OÜ Balbiin o AS Kaido Salurand Rävala Parkla AS Indrek Toome Alvar Ild Toomas Tamm Kitman Thulema OÜ Merle Hendrikson Liviko AS Janek Kalvi Esiviisikus läks kolm kohta ühte kontserni: kõige tähtsam on äris tülisid vältida Eesmärgipõhine metseen, meeskonnamängijast generalist ja filosoofist numbrite jälgija ehk teisisõnu NG Investeeringute juhatuse liikmed Enn Kunila, Jüri Käo ning Andres Järving – just selline kombinatsioon teenis Otsustajate TOPi edetabelis välja kolm kohta esiviisikus. Priit Po KK [email protected] mis on mis nG investeeringud Sai alguse Rahvaettevõtte Norma reaor- ganiseerimisest 1994. aastal. Ümberkor- ralduste tulemusel sai ASi Norma omani- kuks tolleaegse nimega Norma Liikmete AS (66%). 1996. aastal sai ettevõte nimeks Norma Grupp ning pärast Norma aktsiate müümist Rootsi firmale Autoliv 1999. aas- tal NG Investeeringud. Kontserni esimesed ettevõtted on 1995. aastast jäätisetootja Balbiino ning 1997. aastast kaubandussisustuse müüja Kit- man Thulema. Alates aastast 2000 kuulu- vad NG Investeeringute kontserni Liviko Grupp ja Tallinna Kaubamaja Grupp ning lisandunud on kinnisvarategevus.
73. aastal teenis kontsern 889 miljoni euro müügitulu juures 23,3 miljonit eurot puhaskasumit, mis kahanes aastaga kol- mandiku võrra. ALLIKAS : NG INvESTEERING uTE KOduLEhT JA mAJAN duSAASTA ARuANNE kommEntaar ka äri on kultuuriküsimus Paavo Nõge Ne Tallink Grupi juht enn Kunila tunnetab detaile, samas ei jää neisse kinni. arutelu on suunatud ot- suste tegemisele, need ei ole lihtsalt aru- telud. Ta hindab ajaraame ja peab kellast lu- gu. Empaatiline ja andja; metseen, kel- lest lugu peetakse, ja metseen, kes teis- test lugu peab. Teda iseloomustavad kor- rektsus ja sõnapidamine, pikaajaline vi- sioon, mitte tänase päeva ületähtsusta- mine. Tema jaoks on ka äri kultuurikü- simus. Mõlemat eraldi mõistev inimene nende koosmõjus ainult võidab.

koht tallinna Kaubamaja aktsionäride koosolek istuvad esireas vasakult andres Järving, gunnar Kraft, Jüri Käo ja enn Kunila. foto:andras kralla 9 20. mai 2021 Otsustajate TOP Mina ei oska nime- tada ühtegi konfliktset situatsiooni, mis on nen- de vahel, mida võiks ära märkida. Urmas Sõõrumaa 16. kohal on Otsus- tajate TOPi ede- tabelis Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp. suse alusel, pole just eriline saladus, sellest on kirjutatud varemgi. Konsensus käib nii, et kui üks kolmest on vastu, siis asja ei teh- ta. Vahel on ka nii, et keegi pole küll otsuse väga suur pooldaja, aga vastu ka pole. Selles olukorras saab asju ikkagi ära teha. Kalvi ütleb, et kolm omanikku peavad olema jõudnud ühte punkti, et otsus saaks langeda. “Liisk langeb alles siis, kui kellel - gi kõhklusi pole. Või kui minnaksegi min - git teed, siis see tähendab, et kõik on selle otsuse taga,” kirjeldab Kalvi, kuidas tema on olukorda seest näinud. Endine rahandusminister Toomas Tõnis- te, kes meelitas Käo nullindate keskel jaht- klubide liitu juhtima, lisab, et konsensus ei tähenda sealjuures, et ei kolmik ei julge eba- populaarseid otsuseid teha. “Ideaalis oleks hea konsensus, aga kui ta (Käo – toim) näeb, et seda pole ning otsust on vaja teha, siis igal juhul paneb ta selle hääletusele,” sõnab Tõ- niste. “See, et tahan kõigile meeldida, see ei vii elus edasi.” Nii on Käo Tõnistele meelde jäänud just sellega, et ei ole ajanud oma jo- ru, vaid mängib meeskondlikult. Teavad täpselt, mis toimub Aga kuidas siis veenda ära kõik kolm – Käo, Kunila ja Järving? “Jajah …” naerab Kalvi. “Ei, see ei ole kerge. Peab kodutöö olema teh- tud ja kõik peab olema endale põhjalikult selgeks tehtud, et oleks lootust, et sa saak - sid toetuse. Ja ise pead ka uskuma asjades - se,” räägib Kalvi. Tema sõnul on omanikud väga hands-on,
kuigi see ei tähenda, et nad sekkuksid ärisse või igapäevasesse juhtimisse. “Aga nad tea- vad, mis nende investeeringutega toimub ja päris täpselt teavad. Minule juhina on see mingis mõttes kergendus, kuna see teeb mi- nu elu palju lihtsamaks, sest on vähem sel- gitamist.” Kui palju juhtimisega kaasa sõi - detakse, sõltub ka äri faasist: varem, kui Li- vikol oli vaja suuremaid reforme teha, tu - li Kalvil enda sõnul ka nõukoguga rohkem aru pidada, aga nüüd vähem. Kui numbrid, arvutused, äriplaanid ja prognoosid on otsuste tegemisel vunda - ment, siis Enn Kunila sõnul ei saa üle ega ümber tunnetusest, kas asi lõhnab edu jä - rele või mitte. “Peame tähtsaks konkreetse teema põhjalikku läbitöötamist ning lõpli- ku otsustamise juures usaldame kogemus- tel rajanevat tunnetust. See on meie jaoks numbrite kõrval kõige olulisem mõjutaja. Tunnetusest sageli sõltub, kas minna min - gi teemaga edasi või mitte,” ütleb ta. Seda kinnitab Puusepp. “Pragmaatilise - le poolele lisandub sageli tubli annus aas - tate jooksul korjunud kogemusi ja ärivaistu ning kahtlemata ka tõekspidamisi ja väär - tushinnanguid – ärieetika on alati olnud tähtsal kohal.” See, et nii-öelda hallide asjadega ei tahe- ta tegeleda, on Käo sõnul algusest peale pai- gas. “Pole kunagi tegelenud ega taha tegele- da,” sõnab ta ja ütleb, et kui hämarad ärivõt- ted võivad lühiajaliselt kasu tuua, siis pikas plaanis ainult kahju. Krimelte juhatuse liige, kunagine Tal - linna Kaubamaja juht Peeter Tohver lisab, et eks otsustajate kolmik tervikuna täiendab teineteist. See, et nad pole ühesuguse tüpaa- žiga, võiks tema sõnul olla üks põhjus, miks meeskond kooslusena töötanud on. “Ju siis nad oskavad üksteist kuulata. Arvan, et seal on see võti, mitte kuskil mujal.” Rollid on meeskonnas kindlalt ära jao - tatud: kinnisvaraäri on Enn Kunila peal, samuti kureerib ta Livikot ja Balbiinot, Käo asi on jälgida Tallinna Kaubamaja ja Kit - man Thulemat ning Andres Järving vaatab põhiosas Selverit ja üldist finantsanalüüsi. Pea ees tulle ei hüppa Oluline komponent on kolmiku edu juures see, et projektidesse ei tormata pea ees sisse. See tähendab Käo sõnul, et näiteks valdkon- dades, mida ei tunta, puhtalt usalduse põh- jal äri tegema ei hakata. “Lihtsalt tühja ko - ha pealt proovima ei lähe. Tahame teha lä- bimõeldumaid asju, hurraa-asju ei taha te- ha. Aga vahel võib hurraa-asi olla väga edu- kas. Selle kohta saab öelda, et iga asi omal ajal,” lausub Käo. Üks näide tormakuse maandamisest pä- rineb mõne aasta tagusest ajast, kui Janek Kalvi sõnul oli Livikol mõte Valgevenesse si- seneda ning osta osalus kohalikus ettevõt - tes. Projekt oli ette valmistatud, kõik tun - dus korras, kuid siis vajutasid omanikud investeeringule pidurit. “Nõukogus viisa - kalt öeldi, et kõik on okei, aga sinna me ei lähe, seal on ikkagi poliitiline risk liiga suur ja majanduslik stabiilsus sõltub poliitikast. See on natuke liiga soine pinnas. Mulle tun- dus tol hetkel, et see on käest lastud võima- lus, aga ei läinud palju aega mööda, kui juhtusid needsamad sündmused, mis Val - gevenes nüüd juhtusid. Tagantjärele oli see elutarkus, heas mõttes konservatiivsus. Po- le mõtet igale poole pea ees sisse tormata.” Ka jäätisetootja Balbiino juht Kaido Salu- rand toob iseloomustusena esile, et kolmik on põhiolemuselt konservatiivne. Otsuste juures toetuvad nad eelkõige majasisesele tarkusele. Abi küsitakse Käo sõnul eelkõige audiitorifirmade käest, näi- teks keerulisemate tehingute juures. Sama kinnitab Kunila. “Pean väga lugu mõistest “oma ala professionaal”. Keerulisemate ot- suste vastuvõtmisel pöördume sageli täien- davalt oma ala proffide poole. Olgu selleks audiitorid, juristid või mõne spetsiifilise valdkonna tipptegijad. Seda kõike aga alles siis, kui oma kodutöö on tehtud.” Apsakas Lätis Suurima apsakana meenutab Käo juhtu - mit eelmise kriisi ajast. Suurte plaanidega loodeti Selveriga Lätit vallutada, kuid kriisi sügavus jõudis kiirelt kohale. Pärast vähem Nööpi ostes saadi mantel Enn Kunila meenutab kaht in- vesteerimisotsust, mis on NG Investeeringute tulevikku ku - jundanud. Esimene pärineb Norma ajast ja tagantjärele võib seda tema sõnul nimetada ka ellu - jäämise otsuseks. 1992. aastal, kui Eestis tuli käibele kroon ja arveldamine Venemaaga muutus väga kee - ruliseks, pidi otsustajate kolmik välja raalima, mida edasi teha. Päästvaks ideeks sai Kunila sõ - nul vahetustehing AutoVAZi - ga, mis oli erakordne ja kes - tis 2,5 aastat. Tehingu sisu oli
1 600 000 autoohutusrihma 4510 auto vastu. Saadud autod tuli maha müüa, et ettevõtet majandada. “Käisime sel ajal koos Jüri Käoga lugematuid kordi Auto - VAZi tehases Togliattis. Oli väga keeruline aeg, aga tulime sellest auga välja,” ütleb Kunila. Teisena meenub talle Livi - ko ost, mis tegelikult pidi ole - ma lihtsalt kinnisvara ost. 1999. aastal tuli müüki Livikole kuu - lunud Roseni kinnistu, millel asus ajalooline piirituse puhas- tamise vabrik. “Ostu käigus sai- me teada, et müügis on ka Livi- ko. 2000. aasta suvel sõlmisi - megi Liviko ostu-müügilepin - gu. Nii juhtuski, et nööpi ostes saime ka mantli,” räägib Kunila. Ärikool ameeriklaste ja inglastega NG Investeeringud teenis sa - jandi alguses kopsaka kasumi Eesti Raudtee osalise erastami- sega ning seejärel tagasi riigile müümisega. “See oli üks igavene suur pusimine ja alguses tun - dus, kas selle asjaga ta - sub üldse tegeleda, ku- lutasime aega ja ener- giat kõvasti. See oli huvitav seiklus, mi - na loen seda enda jaoks ärikooliks,” räägib Jüri Käo otsu- sest, mis oli üks ras - kemaid, kuid tagant - järele vaeva väärt. Käo paneb selle tehingu kirja juhtimiskoolitusena: vä - lismaised kaas ak tsionärid ehk inglased ja ameeriklased muut- sid vaadet ärile, kuna kõik olid väga erineva otsustusmalliga. “Ameeriklased on ülimalt aktsionärikesksed. Nad rõhuta- vad tegevjuhtkonnale pidevalt, et te olete siin, et aktsionäride - le tulu toota. Igapäevaselt on see teie roll,” kirjeldab Käo. “Eelkõi- ge üritavad nad alati ülikõrgelt motiveerida ettevõtte juhti ja võib-olla paari juhtkonna lii - get. Nende motivatsioonid on kümnetes kordades kõrgemad kui järgmised inimesed firmas. See on huvitav.” Inglased olid Käo sõnul olu- liselt teistsugused: süsteemsed, analüütilised ning väga pal - ju jälgiti prognoose, eelarveid, nende täitmist ning põhjendu- si, miks üks või teine number on just selline. “Inglastel on emot- sionaalsust väga vähe juhtimi - ses, aga ameeriklastel seda on. Eestlased on sellised, et ürita - vad kogemuste pinnalt juhtida.” 2. koht 3. koht kui aastast tegevust külmutati kogu projekt 2009. aasta sügisel, kuus poodi suleti ning 220 töötajat koondati. “Läks nihu selgelt see, et sattusime sinna minekul väga kehvale ajale. Nägime peagi, et kriisi mõju on nii pikaajaline ning meil oma uue brändiga Läti turul läheks tükk ae- ga, et kasumisse jõuda. Seega oli meil pa - rem tegevus seal peatada. Samas oli see vä- ga õige, et väga kiiresti ja resoluutselt ot - sustasime peatuda, muidu oleksime kaota- nud hunniku raha. Tihti need peatamise ot- sused, kiired otsused, on ka head otsused,” kirjeldab Käo. Urmas Sõõrumaa tõi välja, et tema oleks samas olukorras ilmselt teisiti käitunud. “Minusugune oleks edasi punninud ja oo - danud paremat tulevikku, aga nemad võt - sid pragmaatilise otsuse ja panid Läti poed lihtsalt kinni. Ja arvan, et nad tegid seda õi- gesti,” lausub ta. Sõõrumaa rääkis, et otsustajate kolmik on tal Rotermanni kvartali juures oma krundiga naabrid. “Minu meelest on nad tugev 15 aastat seda üht krunti menetle - nud ja ajanud. Ehk varsti hakkavad ehita - ma ka, aga minul nii palju närvi pole. Ma tahan ikka kohe tegema hakata. Aga nende puhul on nii, et kui tundub, et ei sobi, siis ootavad. Nende jaoks tundub, et pole vahet aasta-kaks-kolm siia-sinna. Aega on küll,” iseloomustab ta tuttavate ärimeeste kan - natlikku meelt. Tahame teha läbi- mõeldu- maid asju, hurraa-as- ju ei taha teha. Jüri Käo 20. mai 2021 10 ESIKÜMME
toimetaja Priit Pokk tel 667 0111 [email protected] Otsustajate TOP Vähi on Valga Groupi kontserni omanik, sel- le suurim omand on Silmet, kuhu omakor- da kuuluvad Sillamäe sadam, konteineriter- minal Silsteve, energeetikafirma Silpower, keskkonnaettevõte Ökosil, Sillamäe sada- ma kinnisvara haldav AS Silport Kinnisva- ra ning Tallinna vanalinnas kohvikut C’est la vie pidav Avi Investments OÜ. Sillamäe Sadam, mis alustas tööd 2005. aastal, on landlord-tüüpi sadam, kus on praegu neli rentnikku: Silsteve, Alexela, DBT ja Eurochem. Hiljutises intervjuus Äri- päevale ütles Vähi, et kuigi sadamas on va- bu pindu, mida saab rentida tööstustele või terminalidele, ei rutta investorid praegu ot- suseid tegema, kuna Eesti-Venemaa suhted on ebastabiilsed ning keegi ei tea, mis tu- levikus saab. Niisiis praegu sadamas ehi- tustöid ei käi ja parimaks võimalikuks in- vesteeringuks peab Vähi hetkel laenude ta- gasimaksmist. Sadamas töötab 2021. aasta esimese kvartali andmete järgi 146 inimest. Silpower OÜ on keskkütte- ja elektrifir- ma, mis varustab energia ja kütusega sada- mat ja Sillamäe linna. Vähi sõnul on ettevõt- tel plaanis investeerida vesiniku-, päikese- ja tuuleenergiasse, aga konkreetseid plaane ta veel ei avalda. “Ma ei taha olla kana, kes enne kaagutab ja pärast muneb,” lausus ta. Valga Groupi kuulub ka Pühajärve Puh- kekodu – Tiit Vähi esimene äri, millega ta Otsustajate TOPis kerkis 4. kohale endine Eesti peaminister, Ida-Virumaa ettevõtja Tiit Vähi. POLINA VOLKOVA [email protected] alustas 1990ndatel. “Ilu, ka looduse ilu, on ressurss,” märkis ta. Ettevõtja sõnul on ko- roonakriis pannud sellele ärile pitseri, sa- mas loodab Vähi taastumisele pärast pii- rangute leevendamist. Tiit Vähi sõnul on talle olulised pere- kondlikud väärtused. Tema poeg Ronald Vähi on Valga Groupi aktsionär ja Silme- ti juhatuse liige, tütar Evelin Karp on Val- ga Groupi aktsionär ning onupoeg Margus Vähi on Sillamäe Sadama juhatuse liige. 4. koht Tiit Vähi Urmas Isok Tõnis Seesmaa Evgeny Malov Margus Vähi Jaanus Paas Avo Annus Väino Sarnet Taimar Ala Lauri Karp Kalle Kalda Raul Raudsepp Hele-Eda Raudsepp Priit Raudsepp Evelin Karp Kirsti Lambot Liina Lambot-Lepp Jaak Raudsepp Ronald Vähi Jaan Saar Anti Siinmaa Vitaly Ivanov Andrey Katkov Ain Hanschmidt Juhan Kolk Väino Kaldoja Jaanus Otsa Eesti Suur- ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Valga Group OÜ Silport Kinnisvara AS Silsteve As Silpower AS Silmet Grupp AS Pühajärve Puhkekodu AS Ökosil AS Sillamäe Sadam AS 4. koha jaoks on praegu parim otsus laenu tagasimaksmine Endine peaminister ja praegune Ida-Virumaa ettevõtja Tiit Vähi. FOTO: ANDRAS KRALLA Tulge tuulutama Meeldejäävaid elamusi merel! Sündmused merel juba 20 aastat. [email protected] www.sailing.ee 5333 1117 Eesti suurimad jahid ja katamaraanid ootavad teid parimas asukohas –
Noblessneri sadamas. Turvalised meresõidud juba aastast 2001.