reklaamitoimetaja Marina Altmaa
tel 667 0161
[email protected] reklaam 11
20. mai 2021
Otsustajate TOP
20. mai 2021
12 esikümme
toimetaja Priit Pokk
tel 667 0111
[email protected]
Otsustajate TOP
Keset Saaremaad lehmakarja pidav Tõnu
Post on pingerea järgi Eesti majandusil -
mas otsustavam kui Urmas Sõõrumaa, Ain
Hanschmidt või Margus Linnamäe.
Artiklist õige tunde saamiseks soovitan
kõik õ-d ö-deks lugeda.
Poolel teel Kuressaarde asub Tõnu Pos -
ti Kõljala Põllumajanduslik OÜ, kus lisaks
lehmakarjale kasvatatakse teravilja ja söö -
dakultuuri. Koos tütarfirmadega on Postil
kasutada 2600 hektarit maad, OÜs töötab
48 inimest, neil on üle tuhande piimaleh -
ma ning teine tuhat noorkarja.
“Praegu on päris rahulik, pean tunnista-
ma. Aasta tagasi, kui olin veel põllumajan -
dus-kaubanduskojas põllumajandusgrupi
juht, siis läks olukord mõneti käest ära: nä-
dalas pidi kindlasti päeva või kaks mandril
käima,” räägib Post.
Heaks otsuseks tuleb inimestega kohtuda
Tõnu Posti kontor on heas mõttes kodune
– astud sisse ja kohe aimad, et tegu on põ -
lise põllumehe kabinetiga. Toa ühes otsas
on pruunist nahast massiivne diivan ja tu -
gitool. Teises toa pooles on Posti laud koos
arvutiga. Kõige uhkem on aga laua taga sei-
sev riiul. Õigemini, riiul on üsna tavaline tu-
mepruunist mööbliplaadist, aga riiulipeal-
ne võtab silmad kirjuks, nii et siinkirjutajal
on raske intervjuulegi keskenduda. Hulk au-
tahvleid, kiidukirju ja karikaid. Riiulist si -
rutab välja “Aasta põllumees 2013” kuju.
Kevadisele kuumalainele hoolimata on
toas vestlemiseks paras õhk. “Mingi aja võib
ju arvutis nende ühistute ja liitude koosole-
kud ära ajada, aga millalgi on vaja, et need
koosolekud lõpuks ka reaalselt toimuksid,”
räägib Post. “Kui ikka seltskonda päriselt ei
näe, siis see muutub segavaks. Oluliste ot -
suste juures on vaja aru saada, et me oleme
päriselt ühel lainel,” lisab ta.
Viimati sai Post päriselt põllumajandus-
like liitude inimestega koosolekul kokku
detsembris. “Mõned kuud on nüüd vahe -
le jäänud ning järgmine kohtumine võiks
ehk juunis toimuda, aga siis on jällegi põl-
lumeestel nii kiire aeg, et kas me siis üleüld-
se ...” jätab Post lause lõpetamata.
Keerukas aasta ja vaktsiinide ootamine
Siit läheb maailma arvestavalt loogiliselt
jutt koroonale.
“Teil oli töötajate seas nakatunuid vist
ka?”
“Jah, kui see siia Saaremaale jõudis, siis
meil kaks poissi said tookordselt võrkpal -
limängult.”
“Isegi?”
“Praegu on ka neli inimest haiged. See ei
ole kerge asi.”
Pandeemiat võetakse Saaremaal päris tõ-
siselt. Hoolimata ennetavatest meetoditest,
on lüpsmine selline töö, kus inimesi teine -
teisest väga kaugel hoida ei saa. Samuti ei
saa lauta nagu mõnda tootmistsehhi kinni
panna: lehmad vajavad igal juhul iga päev
süüa ja lüpsmist.
“Paraku on nii olnud, et kes terved, pea-
vad tegema topeltkoormuse. Farmi juhidki
on vahepeal kõik tööl, et asendada ja vaba-
maid päevi jaotada,” kirjeldab Post ja kinni-
tab, et selline keerulise aja üleelamine töö-
tajatele ka tasutakse.
Piima hind ei tohi enam kaua madal olla
Sõidame Posti autoga mööda külavaheteed
lautade poole. Päevas peab ta oma 200 ki -
lomeetrit põldude ja lautade vahet sõitma.
“Praegu on ikka väga-väga ilus aeg,” alus-
tab mees, “kus kõik õitseb ja areneb, pääsu-
ke on kohal, kägu on kohal.”
“Kas moodne farmipidamine käib siis ka
selliste märkide järgi?”
“Käib ikka. Mina vaatan silo tegemiseks
näiteks sireli õitsemist.”
Peale koroona on piimakarja kasvataja-
tel teisigi muresid. “Me oleme nüüd juba üle
aasta tootnud piimaga kahjumit. Piltlikult
oleme poolteist senti piimale kaasa and -
nud ja selline alla omahinna olukord prae-
gu veel jätkub,” räägib Post ja lisab, et prae-
gu veel aitavad eurotoetused mingil mää -
ral olukorda tasandada.
“Oleme nulli juures, aga üks firma ei saa
päris nulli juures pikka aega püsida. Vahel
on vaja ju ka remontida või mõni suurem in-
vesteering teha,” ütleb Post. Lisaks piimale
kasvatavad nad mingil määral ka teravilja
ja rapsi, millest tehakse loomasööta. “Rap -
sikoogi hind on aga jällegi tõusnud – üle
euro kilo pealt, nii et päevaportsu hind on
muutunud kolm-neli eurot kallimaks,” ar -
vutab Post.
Keerulisest olukorrast hoolimata rõhub
Post koostööle. “Piimatootjad ei ole meil
omavahel konkurendid. Meil on Saaremaa
Piimatööstus, mis kuulub kollektiivselt Saa-
remaa piimatootjatele,” räägib Post. Sinna
kuulub üle 40 tootja Saaremaalt, Muhu -
maalt ja Hiiumaalt. Selline ühiselt otsusta-
mise vorm on tegutsenud juba aastast 1996.
On, mida Saaremaalt õppida
Sõidame mööda lagunenud mõisahoonest,
kus omal ajal käis koolis Arnold Rüütel.
Saaremaa põllumees on
mõjukam kui Tallinna ärihärrad
“Milline sinu lemmiklehm on?” küsin
Otsustajate TOPi seitsmendalt mehelt Tõnu
Postilt. Kui mõne muu edetabeli esiotsa
ärimehe oleks see küsimus segadusse
ajanud, siis Post teab vastust täpselt:
“Punase-valge kirju Holsteini tõug.”
Linda E EnSa ar
[email protected]
Lauri ja Tõnu Posti
hinnangul on Eesti
tõugu punase lehma
hoidmine justkui
omamoodi kultuuri
hoidmine. Kuigi
punane lehm annab
veidi vähem piima,
on see rammusam.
fotod: liis treimann
13
20. mai 2021
Otsustajate TOP
Põllumajandus on
ju tegelikult imelihtne,
ausõna. Lihtsalt kõik tu-
leb õigel ajal ära teha.
Aga õige aja leidmine
on juba kunst.
Tõnu Post
“Mida sina Saaremaa võimalikust sillast
arvad?” küsin.
“Pooldajaid sellele siin on, aga minu ar-
vates on praamiliiklus nii korralik, et sel -
lest piisab.”
“Aga piimatooted vajavad ilmselt kiiret
kohaletoimetamist?”
“Tjah, praegu on praamid päris ilmasti -
kukindlad ja liiguvad õnneks kogu aeg. Pi-
gem tuleks meil Eestis mõelda, kas me suu-
dame kõiki neid betooni valatud asju ülal
pidama hakata.”
Saarlastel on kenasti toimiv lokaalne
ühistu, kuid Posti hinnangul võiks sellist
koostegemise mentaliteeti üle Eesti roh -
kemgi olla. “Põllumajanduses on minu nä-
gemuses väga oluline ühine asjaajamine.
Meie põllumehed on väga erineva suuruse-
ga ning kui need kõik üht sammu astuma
panna, siis võidame kõik. Üksikult ei saavu-
ta tulemusi ja nii ongi ühisorganisatsioonid
vajalikud,” räägib Post ja vihjab taluliidule
ja põllumajandus-kaubanduskojale.
Praegu andis Kõljala otsustaja Eestis põl-
Tõnu
Post
Valdis Noppel
Jaan Kiider
Janek Mägi
Sulev Madisson
Aive Kesküla
Indrek
Haamer
Ülar
Tänak
Lembit Paal
Käde Kalamees
Peeter Padrik
Raivo Musting
Tanel-Taavi Bulitko
Aavo Mölder
Jane MättikTõnu Vreimann
Rita Sardis
Targo
Pikkmets
Mihkel Olt
Avo Kruusla
Karin Feldmann
Tiit Nigul
Sulev Kuus
Raul Soodla
Terje Nepper
Priit Lulla
Kaido Kirst
Oleg
Sõnajalg
Andres SõnajalgLauri Post
Lauri Post
Lorette KaldRaul Maripuu
Veeve Kaasik
Margo KuuskAldo Vaan
Sulev Mölder
Kristjan Mitt
Märt Riisenberg
Andro Ots
Ene Tampuu
Rainer PaenurkUrmas Pau
Margus Puust
Villu
Vatsfeld
Tullio
Liblik
Robert Pajussaar Andres
Sooniste
Andres
Tamm
Leia
Nõojärv
Maire
Põhjala
Saaremaa
Piimatööstus AS
Eesti
Tõulooma-
kasvatajate
Ühistu TUÜ
Milkest OÜ
Saaremaa
Ettevõtjate Liit MTÜ
Saaremaa
Põllumee ste
Liit MTÜ
Valjala Põllu-
majanduslik OÜ
Kõljala Põllu-
majanduslik OÜ
Farm In TÜH
Saaremaa
Piimaühist u TÜH
kommentAAr
Isa väärib kõrget kohta
Otsustajate TOPis
Lauri Pos T
Kõljala Põllumajandusliku OÜ juhatuse liige
Kindlasti on minu isa väärt
otsustajate edetabeli kõrget
kohta, kuigi ta ise on selles
suhtes tagasihoidlik.
Ta on põllumeeste ühis-
tegevuse ajamisega nii tuge-
valt tegelenud, et tal on au-
toriteet mitte ainult Eestis,
vaid see jõuab ka kaugemale.
Ma pean ütlema, et ta on
aus ja põhimõttekindel. See
on ka ilmselt põhjus, miks
teised teda usaldada saavad
ja miks ta arvamus loeb.
Tal on kogemus kolhoo-
sijärgselt kogu oma ettevõt-
te ülesehitamisega. Farmis
ei ole ühtegi asja, mida ta ei
teaks.
Ta on väärt otsustaja, ku-
na ta on looma- kui ka tai-
mekasvatuse kõrval ka muu-
de asjadega väga kursis. Mul
on temalt palju õppida ja üt-
len julgelt: mul on väga suu-
red saapad, kuhu sisse astu-
da. Minu haridus ja spetsiali-
teet on loomakasvatus. Prae-
gu tegelen siin farmis selle-
ga mina ja Tõnu teeb üldjuh-
timise poolt.
1,5
senti tuleb prae-
gu piimaliitrile
peale maksta,
ütleb
tõnu Post
madala piima
hinna kohta.
lumeeste ühisele tegevusele hindeks tugeva
kolme plussi. Tema meelest on meil veel lii-
ga palju selliseid, kes lihtsalt sõidavad kaa-
sa, ei taha kuhugi kuuluda, ei taha isegi liik-
memaksu maksta, aga tihti võtavad sõna, et
keegi midagi ei tee. “Kuid kui ise ei panusta,
siis ei liigugi midagi sobivas suunas,” selgi-
tab ta oma hinnangut.
Tugeva kollektiivse taustsüsteemi austa-
jana on igati loogiline, et Tõnu Post on taga-
sihoidlik, kui teda suurimaks põllumajan -
duslikuks otsustajaks nimetada. “Seda pea-
vad ikka kõrvaltvaatajad rohkem hindama,”
ütleb ta. “Ega mina ei oska niimoodi öelda,
kui palju ma määran. Iga põllumees, kel -
lel on suuruse ja toodangu poolest oluline
osa meie põllumajandusest, võiks oma ar -
vamust valjult esitleda,” ütleb Post.
Põllumees plaanib, ilmataat otsustab
Kohtume lauda juures Tõnu Posti poja Lau-
riga. Laut on ventileeritud ja, uskumatu, ei
haise. Kui midagi ongi, siis see on ainult ai-
matava sõnnikuhaisu magus kõrvalosa.
“Vaadake, kui sõbralikud ja rahulikud
lehmad. Muide, nad on õnnelikud, et ini -
mesi näevad – koroona ajal neid palju siia
näidata toodud pole,” ütleb Lauri ja kii -
dab, et rekordilehm on andnud 95 kilo pii-
ma päevas.
“Kord avatud talude päeval käisid siin
veganitest naisterahvad ja ütlesid lõpuks,
et nende lehmade piima nad isegi jook -
sid,” lisab isa.
Posti sõnul on põllumajanduses palju,
mille üle pole võimu. “Mina ütlen selle koh-
ta “ülemine aktsionär” – loodus ja ilm tee -
vad meie eest nagunii palju otsuseid. Katsu
niimoodi numbritega pragmaatiliselt män-
gida,” räägib Post.
Just seetõttu on tema meelest tugevast
otsustajast põllumehel tarvis head kõhu -
tunnet ja vaistu. “On palju asju, mida pika
kogemuse peale lihtsalt arvestadki. Paljud
otsused sünnivad niimoodi, et kui tekib
mingi probleem, siis on ka vastav otsus ju -
ba automaatselt juures,” lisab ta. “Täna päi-
ke särab ja on väga ilus. Eelmisel reedel tu-
li vihm ja enamik töid ju tegelikult paugu-
pealt peatus. Niisiis pead leidma lahendu -
sed puusalt, mida täna teha ja mida mitte.”
Liigume lehmalaudast “emaduspuhku -
se ja beebide” lauta.
“Poisid sõidavad siit ära, Euroopasse,
Hollandisse ja siis nad, noh, tegelikult prae-
gu ostetavad vasikad jõuavad jõululauale.
Tüdrukud jäävad karja,” ütleb Post ja laseb
ühel vasikal oma kätt lakkuda. “Tõsi aeg-
ajalt müüme ka tõuloomi. Just eelmisel nä-
dalal sõitis meie juurest kakskümmend ne-
li tiinet mullikat Usbekistani.”
“Sinna on ometi pikka maa?”
“Üle 4000 kilomeetri.”
“Kas selline saatmine on erakordne?”
“Ei, Eesti lehmasid hinnatakse kõrgelt.
Meilt on läinud loomi Türki, Maltale, Kree-
tale.”
Hommikuti seisavad Kõljala farmi töö -
kojas mehed ja agronoomid-spetsialistid
ühes ringis ja otsustavad kiirelt, mida sel
päeval teha tuleb. Praegu valmistab kol -
lektiiv põlde maisikülviks, viimaseid päe -
vi käib sõnniku- ehk orgaanikavedu, põl -
dudelt korjatakse kive ära. “Ja võib-olla te
ei usu, aga meil on suur töö ka hanede pe -
letamine,” ütles Post ning kinnitas, et hane-
nuhtluse pärast peavad nad kevadel ja sü -
gisel kilomeetreid maha sõitma, et linnu -
parvesid ära ajada. “Arvestatav osa tööst,”
ohkab mees.
Tõnu Post on eluaeg olnud maapoiss ja
ikka sealtsamast Saaremaalt pärit. Tal on
hea meel, et üles kasvatatud äri on üle võt -
mas tema poeg. “Poeg on nüüd minu kõrval
pärast ülikooli samuti tagasi. Ka minu tütar
töötab põllumajanduses. Meil on see tradit-
sioon olemas,” rõõmustab Post.
Mees viitab probleemile, mida on meie
põllumajanduses küllalt: kui lapsed ei oleks
huvitatud asja üle võtma, siis poleks mõtet
ka ise lõpuni rabeleda, sest Posti sõnul on
pahatihti välismaisel kapitalil suurem os -
tujõud ning nii liiguvad siinsed ettevõtted
välismaalaste kätte.
“Saaremaalgi üks firma müüdi vahepeal
Trigon Capitalile,” räägib ta. “Aga seejärel
tahtsid nad Saaremaa üksusest siiski loo -
buda, kuna saarel on tootmine kallim kui
mandril. Tegevjuht ostis selle firma möö -
dunud aastal neilt siis õnneks tagasi. Vasta-
sel juhul oleks nad selle firma lihtsalt kin -
ni pannud,” on Postil hea meel, et asjad nii
lõpuks välja mängisid. “Kui see firma oleks
neil kinni läinud, siis oleks Saaremaal pii -
malehmade arv langenud ja meie ühisel
Saaremaa piimatööstusele oleks halb märk
juurde tulnud,” selgitab ta.
Külvamise aeg
“Lähme vaatame maisikülvi ka üle!” üt -
leb Post.
Sõidame taas maasturautoga mööda
metsavaheteed ja varsti paistabki lai põld
töötava külvimasinaga, mis on paraku küll
põllu teises otsas.
“Noh, siis keerame üle,” ütleb Post ja võ-
tab nõuks diagonaalis üle põllu sõita. “Ega
sellepärast peabki talumehel olema selline
... masin. Mul juhtus autoga kunagi üks ja -
ma ja pidin asenduseks rendist võtma väi -
kese sõiduauto. Ma sõitsin sellega ühe päe-
va jooksul kolm korda rehvi puruks,” tun -
nistab ta.
Kui pärast põllult tagasi kontori poo -
le sõidame, uurin, kuidas sealkandis üldse
töötajatega on.
“Aeg-ajalt on päris keeruline. Ütleme,
masina peale oleme praegu ikka omale me-
hed leidnud, sest meil on korralik tehnika ja
noored mehed on huvitatud sellest, aga kee-
rulisem on farmi töötajatega. Täna on meil
üks mees Ukrainast, aga tema on oktoobri-
kuuni, siis ta läheb ära, sest on kodumaal
ajalooõpetaja.”
Post ütleb, et tema naaberfarm müüdi
möödunud aastal kohalikele noortele. “Edu
nendele! Ehk suudavad selle uuesti jalgade-
le tõsta,” julgustab Post. Väga vajatud noor-
tele tegijatele on Postil kogenud tegijana
nõuanne. “Põllumajandus on ju tegelikult
imelihtne, ausõna. Lihtsalt kõik tuleb õigel
ajal ära teha. Aga õige aja leidmine on juba
kunst,” ütleb ta.
Meie külaskäigu lõpetab kiirustav Tõnu
Post. Ta on meie vestluse pärast järjekordse-
le koosolekule juba kümme minutit hiljaks
jäänud. Kuid oma rahuliku meelega ei paist-
nud ta sellest suurt lugu tegevat. Koosoleku
teema olevat jahindusega seotud.
PS. Aga miks just artikli alguses maini -
tud punase-valge kirjud Holsteinid? “Sest
need lihtsalt on kõige ilusamad lehmad!”
põhjendab Tõnu Post.
7.
koht
Kõljala vasikate
lasteaias.
Maisikülv ja põld,
millest polnud talu -
mehe autoga mingi
probleem üle sõita.
“
see oli tegelikult
maisiteradele isegi
kasulik – sõtkusime
seemne kindlamalt
maa sisse,” ütleb Post.
Tõnu Post oma kabinetis Kõljalas.
PAne täheLe
Saaremaa ühe suurima farmi pidamise kõrval on Tõnu Postil lisaks palju toimetusi, mis temast
ilmselt suurima niiditõmbaja ja otsustaja põllumajanduse valdkonnas teebki. Post on Saare -
maa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige, Saaremaa Põllumeeste Liidu juht, Eesti Tõuloomakasvataja-
te Ühistu nõukogu esimees, Saaremaa Piimatööstuse nõukogu esimees, Saaremaa Piimaühistu
nõukogu esimees. Ta kuulub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumeeste gruppi.
20. mai 2021
14 esikümme
toimetaja Priit Pokk
tel 667 0111
[email protected]
Otsustajate TOP
Nii sai kutsutud Jüri
Käo ja veel mitmed tun-
tud inimesed, suure pildi
nägijad juhatusse. Siis
muutuski kohe kvaliteet,
juhatuse roll.
Kahekordne olümpiamedalist
Toomas Tõniste
9.
kohal on Otsus-
tajate TOPis Ale-
xela Groupi juht
Andreas Laane,
kes on nimeta-
nud end Heiti
Hääle ideede
taltsutajaks.
Linda E Ensa ar
[email protected]
Paljud Otsustajate TOPi esiot-
sa ärimehed panustavad oma
aega ja raha mõnda spordialas -
se, kusjuures südameala toeta-
mist ei takista tingimata ka vii-
mase aja dopinguskandaalid.
Ettevõtja Raivo Rand kuu -
lub olümpiakomiteesse ning
on Eesti Jalgratturite Liidu pre -
sident, kelleks ta valiti eelmi -
sel nädalal veel teisekski ameti-
ajaks. Ta on kindel, et Eesti noo-
ri sportlasi tuleb toetada, seda
ka hoolimata viimase aja dopin-
guskandaalidest.
“Kui rääkida rattaspordist,
siis see on võrreldes kümne aas-
ta taguse ajaga kindlasti puhta-
maks muutunud. Vanasti võisid
tippvõistlused, Tour de France
näiteks, kesta kolm päeva ja ol-
la kogu etapi pikkuses rasked,
mägised. Täna liigutakse suu -
nas, et etapid oleksid kergemad
ja lühemad, nii et nende võit -
miseks ei pea olema üliinime -
ne või dopingut tarvitama,” sel-
gitas Rand.
Tõsised tegijad kohtuvad spordiareenil
TASub TeAdA
Paljud on seotud
Alexela Group toetab spor-
ti ja kultuuri ca 400 000
eu
roga aastas, aga omani-
kud ja töötajad panustavad
ka eraldi, näiteks Heiti Hääl
on Ratsasport OÜ juht ja
Andreas Laane on suusaliidu
president. Otsustajate TOPi
liikmetel on üldse palju selli-
seid sidemeid: Tarmo Kesk-
küla on võrkpalli
liid
u juhatu-
se liige, Urmas Sõõrumaa on
tenniseliidu president, auto-
spordiliidu juhatuse liige jne.
spordisõber 2020 laureaatide seas olid ettevõtjad Heiti Hääl
(
vasakul) ja rai
vo ran
d (paremalt teine) ja sel
veri juht Kristi Lomp.
foTo: liis Tre imann
Omal ajal on Eesti Jalgrattu -
rite Liidu juhatuse liige olnud
ka Väino Kaldoja. Teda on do -
pinguskandaalid rohkem hir -
mutanud. “Viimased aastad on
näidanud, et sport võib meil siin
olla ka ebaaus ning see tekitab
toetamise ja liikmelisuse suhtes
samuti kõhklusi,” tunnistas ta.
Raivo Rand märkis, et spor -
diliitu kuulumine ja sellega te -
gelemine annab tema elule särt-
su juurde ja tänu sellele tutvub
ta väga paljude uute inimestega.
“Ma võin öelda, et Euroopa Jalg-
ratturite Liidu president ja Rah-
vusvahelise Jalgrattaliidu presi-
dent on mu sõbrad,” tõi ta näite,
kuidas ka sellel rindel tegutse -
mine annab mõjukaid kontakte.
Kontaktid on ärimehele tea-
dupärast head, kuid Rand rõhu-
tas, et spordiliidu või mõne muu
hobiliiduga saab tegelda alles
siis, kui endal on ärid korras.
Nii võib spordiliitudega tegele-
mist nimetada ettevõtjate seas
indikaatoriks, et tegu on tões -
ti edukate ärimeestega: neil on
raha ja aega.
Toetad seda, mis meeldib
Spordi toetamine on sageli jätk
ärimeeste enda varasemale ja
praegusele elustiilile. On ju Nei-
nar Seli olnud vasaraheitja, Rai-
vo Rand armastabki väga ratta-
ga sõita, Heiti Häälele ja tema
vennale Marti Häälele sai juba
noorena mere ääres purjetami-
ne südamelähedaseks. Tarmo
Keskküla käib päriselt võrkpal -
limänge vaatamas ja seda näi -
teks võrkpalliliidu endise presi-
dendina mitte viisakalt ülikon-
nas, vaid fännisärgis ja trum -
mi tagudes.
Isiklik side võib kasvatada et-
tevõtja motivatsiooni oma lem-
mikspordialasse aega või ka ra-
ha panustada. “Ettevõtjaid püü-
takse spordiliitudesse saada ka,
sest nad on sellisel juhul nende-
ga otseselt seotud ning on liht -
sam sponsorraha saada,” ütles
Väino Kaldoja.
Kahekordne olümpiameda -
list Toomas Tõniste ütles, et laia
silmaringiga ärimeeste kutsu -
mine aitab spordielu organisee-
rimisele oluliselt kaasa. Nii juh-
tus see ka jahtklubide liidus, kus
nullindate keskel tekkis taipa -
mine, et kõik alaliidu inimesed
olid liiga otseselt purjetamisega
seotud, ja see pole sugugi hea.
“Spordis on väga levinud, et ala-
liitude juhatustes pole vaid tree-
nerid ja endised tippsportlased,
vaid pigem ärimehed ja muidu
suurema ja laiema silmaringi -
ga inimesed, et asi ei läheks lii -
ga spetsiifiliselt alakeskseks,”
sõnas Tõniste. “Nii sai kutsutud
Jüri Käo ja veel mitmed tuntud
inimesed, suure pildi nägijad,
juhatusse. Siis muutuski kohe
kvaliteet, juhatuse roll.”
“Kuidas sellises tundmatuses tulevikuplaa-
ne teha?” küsis Heiti Hääl eelmise aasta sü-
gise hakul, kui oli aeg kokku panna järgmi-
se aasta eelarve, kuid koroonakriis pakkus
palju tundmatut.
Heiti Hääle suurettevõte, peamiselt ener-
geetika valdkonnas tegelev Alexela Group
otsustas 2021. aastale läheneda konserva -
tiivselt. Neil tuli koondada ligi 10 protsen -
ti töötajatest, vähendada investeeringuid ja
küsida 37 miljonit eurot KredExist. Kui veel
eelmise aasta alguses astus Alexela Group
selgeid samme, et varsti börsile minna, siis
ka need plaanid lükati edasi aega, mil ma -
jandus on stabiilsem.
Koondamistest ja palgakärbetest rääki -
des tõdes Hääl, et niisugused otsused on va-
lusad nii töötajatele kui ka juhtidele. “Se -
da pole võimalik valutult teha. Ükski juht
pole masin, ja eriti pikaajalisele kolleegile
öelda, et me su teeneid enam ei vaja, on va-
lus,” rääkis ta. Samuti arutas Hääl, et kriisi
Heiti Häälel ei ole enda sõnul 30aastase ettevõtluskarjääri
jooksul olnud nii keerulist eelarveülesannet kui see, mis
seisis ees 2021. aastaks valmistudes.
ajal töötajate palkade kärpimine ei ole hea
lahendus – kuidas sa ütled inimesele, et sa
pead tegema ära sama töö või isegi rohkem,
aga ettevõte annab sulle selle eest vastu vä-
hem raha. “Meie majas propageerime, et
kui on vaja kulusid kokku hoida, tuleb vä -
hendada inimesi, aga palga alandamine on
mittemotiveeriv meede ja see ei anna tule -
must,” lausus ta.
Hääl usub, et kriisi võitjad ja kaotajad al-
les selguvad. „Kriisi ajal võidavad need, kes
on väga likviidsed, sest sealt on võimalik
teha igasuguseid lõikeid nende arvel, kelle
likviidsus kannatab,” märkis ta.
stressi maandab kalal käies
Kui paljusid Otsustajate TOPi jõudnud ini-
mesi on Äripäeval olnud raske tabada see -
pärast, et nad on olnud koosolekutel, siis
Heiti Häälega on teistmoodi. Kui tema tele-
fon ei vasta, eeldab ajakirjanik, et ju on äri-
mees taas kas purjetamas või kalal. Armas-
tuse kalastamise vastu tõi ta esile ka sügi -
sel, vastates küsimusele, kuidas võiksid et -
tevõtjad stressi maandada. “Peab olema ho-
bi, mis võimaldab mõtteid igapäeva töisest
depressioonist eemal hoida. Minul on sel -
leks kalapüük ja igal vabal hetkel ma merel
olen. Hobi, millele inimene andub, sellest
tulenev vaheldus aitab raskustest üle olla.”
Rikaste TOPis kõrgel kohal asuv Hääl on
Kroonikale öelnud, et inimene peab jääma
inimeseks, sõltumata tema varandusest.
“Mul on sõber, kellega igal hommikul kalal
käin, meie toimetulekutase on mitme nul -
li võrra erinev, aga me saame väga hästi lä-
bi. Ei ole seda suhet, et üks on tuus ja teised
ei ole. Inimlikkus on elus olulisem kui ra -
ha,” lausus ta. Lõppkokkuvõttes, nagu Hei-
ti Hääl on öelnud, on ta isehakanud ette -
võtja: “Ma ei tea ettevõtlusest midagi. Olen
hariduselt santehnik – peaksin aitama, kui
kellelgi vets ei tööta.”
äri PäEv.EE
KeS O N KeS
Heiti Hääl
Heiti Hääl sai oma esimesed töökogemu-
sed üliõpilaste ehitusmalevast.
Pärast TPI lõpetamist suunati ta Har-
ju KEKi sanitaartehniliste tööde valitsus-
se töödejuhatajaks. Kui 1989. aastal lubati
kooperatiive, tegi ka Heiti Hääl oma koo-
peratiivi ja alustas sõiduautode järelhaa-
giste tootmisega. Mõnest mehest alguse
saanud firmas Bestnet töötab nüüdseks
üle 150 inimese.
1993. aastal kutsus Aivar Riisalu Heiti Hää-
le kütuseärisse ja sealt said alguse suured
asjad. Meeste teed on lahku läinud, kuid
Hääl on üles kasvatanud rea ettevõtteid,
mis on koondunud Alexela Grupi alla.
Alexela Grupi käive oli 2019. aastal kogu-
ni 336 879 827 eurot ja ettevõttel oli üle
1000 töötaja.
Heiti Hääl: isehakanud ettevõtja
kõige keerulisem eelarve
6.
koht
Heiti
Hääl
Baltic
Exchange OÜ
Paldiski
Rendipinnad OÜ
Trooja Hobune OÜ
Käsmu Majaka
Kalur OÜ
Crecco OÜ
Bolton
Realestate OÜ
Äärmuslik u
Spordi AS
Alexela
Motors AS
Alexela Group OÜ
Alexela Varahaldus e AS
Hamina LNG
Investeeringud OÜ
Omakodu-
maja AS
Heategevusfond
Uus Laine MTÜ
Tallinna
Tehnikaülikool
Alexela Invest AS
Alexela
Logistics AS
Krulli
Kvartal AS
Aleksandra
Germanovna
Azova
Jaanus
Barkala
Priit
Tammemägi
Mati Sokk
Tarvo
Lindma
Mehis
Rump
Kalev
Raidjõe
Riina
Karm
Tarmo
Tamm
Aivo
Adamson
Igor
Tolokonnikov
Vladimir
Oleinik
Aleksandr
Dalton
Andres
Räim
Tarmo
Kärsna
Juhan-Lauri
Parmas
Mikhail
Kazarin
Maria
Helbling
Toomas
VirroAndreas
Laane
Kersti
Väinsalu
Nikolai
Pitšugov
Robert Kitt
Tiit Land
Piret Mürk-
DuboutArvo Oorn
Ardo
Kamratov
Andres
Öpik
Gunnar
Okk
Maive
Rute
Mart
Saarma
Tõnis Kanger
Marti Hääl
Aarto
Eipre
Toomas
Luhaäär
Indrek
Allmann
Mirjam-Mari MarastuAin Hanschmidt
Olli Ensio Heinonen
Tapani Ensio
Teeriaho
Erlend
Aav
Kui Heiti Hääle
suured kinnisvara
arendamise plaanid
Põhja-Tallinnas
õnnestuvad, võib
temast saada
Tallinna kinnisvara -
kuningas.
foTo: andras kralla
reklaamitoimetaja Marina Altmaa
tel 667 0161
[email protected] REKLAAM 15 20. mai 2021
Otsustajate TOP
Mare Pork
Registreerimine
TIPPTEGIJATE KOOLI
on alanud!
Kvaliteetaeg endale oluliste teemade
läbimängimiseks kaaslastega,
kelle arvamus loeb.
Info ja registreerimine: Äripäeva Akadeemia
tel: 667 0439 | e-post: [email protected]
tipptegijad.aripaev.ee