P%C3%B5hiandmete%20kirjeldamise%20praktilised%20n%C3%A4ited_v1.3.pdf

Type: Document | Status: ready

PÕHIANDMETE KIRJELDAMISE PRAKTILISED NÄITED

Statistikaamet DOKUMENDI AJALUGU Ver. Muutuste sisu Autor Kuupäev 1.0 „Põhiandmete kirjeldamise praktiline juhend“.
Esialgne sisu Annika Uibopuu Veebruar 2025 1.1-1.2 „Põhiandmete kirjeldamise praktiline juhend“.
Asutuste praktilised näited põhiandmete kirjeldamisel Statistikaameti andmehalduse tiim; asutused Mai 2025 1.3 „Põhiandmete kirjeldamise praktilised näited“. Lõppversioon Annika Uibopuu August 2025

SISUKORD SISSEJUHATUS 2
PÕHIANDMETE KIRJELDAMISE NÄITED ASUTUSTES 3 NÄIDE 1. Tervisekassa retseptikeskuse andmed 3 NÄIDE 2. Ravimiameti tegevuslubade registri andmed 4 NÄIDE 3. Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu andmed 5 NÄIDE 4. Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa äriregistri andmed 6 NÄIDE 5. Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute infosüsteemi andmed 8 NÄIDE 6. Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed 9

2

SISSEJUHATUS Põhiandmed (ingl master data) on andmed, millel on keskne roll organisatsiooni andmehalduses. Need kirjeldavad olulist ning püsivat osa andmetest, mida kasutatakse korduvalt erinevas kontekstis ja asutustes. Põhiandmete kontseptsioon tugineb vajadusele vältida dubleerivat andmekogumi st ning luua usaldusväärsed, ajakohased ja taaskasutatavad andmeallikad, mida teised asutused saavad kasutada avalike ülesannete täitmiseks. Ühed ja samad andmed võivad esineda mitmes andmekogus, kuid vaid ühes neist on need põhiandmed – st andmed, mille haldamise ja kvaliteedi eest on selge vastutus ühel registripidajal. Teised andmekogud kasutavad neid andmeid, kuid ei kogu ega töötle neid iseseisvalt uuesti.
Põhiandmete määratlemise peamine eesmärk on luua kindel alus andmete ühtseks haldamiseks ning tagada, et kogu organisatsioon ja valdkond tervikuna kasutavad samu, usaldusväärseid andmeid. See on eeltingimus, et andmeid oleks võimalik riigiüleselt taaskasut ada ning rakendada tõhusalt andmete ühekordse pärimise põhimõtet. Põhiandmete abil tekib asutusel ülevaade oma väärtuslikest andmetest ja andmevaradest ning andmete teabevärava kaudu on teistel asutustel võimalik hõlpsasti leida ja tuvastada taaskasutatavaid andmeid. Põhiandmete kirjeldamise praktili ne juhis sisaldab näiteid asutuste andmekogudele kirjeldatud põhiandmetest ning on jätk põhiandmete olulisuse hindamise juhisele (2024), mille koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i tellimusel Ernst & Young Baltic AS . Näited on erineva keerukusastme ja kasutuskontekstiga. Juhise vajadus tekkis asutustega koostöö käigus, kui selgus, et andmete detailsusest tulenevalt on võimalik põhiandmeid kirjeldada erineval viisil. Näited jagunevad kahte gruppi: • lihtsamad näited, kus kirjeldatakse olemipõhiselt selgelt piiritletavaid andmeobjekte (nt näide 1 retseptikeskuse ravimi andmete põhjal); • keerukamad näited, kus põhiandmete objekt on määratletud asutuse tegevuse või osutatava teenuse kaudu, mistõttu on oluline ka funktsionaalne ja kontekstuaalne tõlgendus (nt näide 6 sotsiaalkaitse infosüsteemi puude raskusastme tuvastamise andme te või sotsiaaltoetuste andmete põhjal). Igas näites koondab andmeobjekt konkreetse olemi andmed tervikuks ja defineerib selle tähenduse andmete kontekstis. Kui seotud andmed pärinevad teisest registrist, on see näidatud – eesmärgiga selgitada, kuidas sama või sarnane andmeobjekt võib esineda eri allikates –, kuid põhiandmetena käsitletakse vaid neid, mille eest konkreetne registripidaja vastutab. Lisaks aitab põhiandmete liigitamine luua süstematiseeritud ja kooskõlalise vaate asutuse andmevarale, tugevdades andmekvaliteeti ning lihtsustades andmeteenuste ja protsesside standardiseerimist. Kasu põhiandmetest tekib aga alles siis, kui andmeomanikud suudavad välja selgitada, millised andmed on asutuste vahel korduvad ja olulised , ning tagavad nende korrektse määratlemise ja halduse. See juhend on mõeldud eelkõige registripidajatele ja andmeomanikele, kelle ülesandeks on andmekogude sisu kirjeldamine, põhiandmete määratlemine ja kvaliteedi tagamine. Juhend aitab tagada, et põhiandmete kirjeldused oleksid kooskõlas andmehalduse ühtsete põhimõtetega ning toetaksid andmete taaskasutust, läbipaistvust ja teenuste arendamist kogu avalikus sektoris. 3

PÕHIANDMETE KIRJELDAMISE NÄITED ASUTUSTES NÄIDE 1. Tervisekassa retseptikeskuse andmed Tervisekassa tasub teatud ulatuses retseptiravimite eest, mille tõhusust on eelnevalt põhjalikult hinnatud ning mis selle tulemusel on otsustatud kanda soodusravimite nimekirja. Retseptikeskuse andmekogu on retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu. Tabel 1.1. Ravimi andmed retseptikeskusest (põhiandmed) ja ravimiregistrist. Andmesõnastiku terminid on seotud põhiandmete objektiga „ravimi andmed“ ning objekt on määratletud ärisõnastiku terminiga „ravim“. Retseptikeskuse andmed (kuuluvad põhiandmete objekti koosseisu) Põhiandmete objekt Ärisõnastiku mõiste Ravimiregistri andmed (andmed teisest registrist) ravimi pakendite arv

ravimi andmed

ravim ravimi nimetus ravimi Tervisekassa poolt tasutav summa ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka ravimi soodustuse protsent müügiloata ravimi kasutamise taotluse otsuse number

müügiloata ravimi kasutamise taotluse otsuse põhjendus Selgitus Põhiandmete olulise hindamise juhendis1 on kirjeldatud põhiandmete liigid andmete grupeerimiseks andmeobjektide kaupa. Ravimiandmete põhiandmete liik on teenus/toode ning andmeobjekti ja selle parameetrite kirjeldus vastavalt: Põhiandmete liik: teenus/toode Teenus/toode hõlmab põhiandmete liikide mudelis asutuse sisuteenuste nimetusi, kategooriaid, regioone, subjekte, parameetreid, tarbijaid, kasutamist, piiranguid, tulusid, kulusid jne. Teenuse põhiandmeelemendid on aluseks sündmuspõhise teenuse tekkimiseks riigis. Andmeobjekti parameetrid • Põhiandmete objekt: ravimi andmed • Ärisõnastiku termin: ravim2 (kasutada üldmõistet „ravim“ mitte „retseptiravim“ või „soodusravim“) • Retseptikeskuse andmesõnastiku terminid: ravimi pakendite arv, ravimi Tervisekassa poolt tasutav summa, ravimi soodustuse protsent Ravimiamet esitab retseptikeskusesse müügiloata ravimi ühekordse kasutusloa taotlemiseks otsuse ravimi kasutamise õigustatuse kohta (retseptikeskuse asutamise ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus3).

1 Põhiandmete olulisuse hindamine. Juhend asutustele. Joonis 1. Põhiandmete liigid. 2 ravim – igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Farmaatsiaterminoloogia. Teine, täiendatud trükk. Tartu, 2019 3 Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/123052023041.

4

• Andmed ravimiregistrist: ravimi nimetus, ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka, müügiloata ravimi kasutamise taotluse otsuse number, müügiloata ravimi kasutamise taotluse otsuse põhjendus. Andmed ravimiregistrist ei ole Tervisekassa retseptiravimite kontekstis põhiandmed, sest andmete päritolu on Ravimiameti ravimiregister, kus ravimi müügiloa andmed on registri andmeobjekt. NÄIDE 2. Ravimiameti tegevuslubade registri andmed Ravimiamet väljastab tegevuslubasid ravimite käitlemiseks ja vahendamiseks ning rakkude, kudede ja elundite hankimiseks ja käitlemiseks. Load on koondatud Ravimiameti tegevuslubade registrisse. Nende lubade alusel saab toota ravimeid, teha ravimite hulgimüüki, osutada apteegiteenust, vahendada ravimeid ja hankida ning käidelda rakke, kudesid ja elundeid. Tabel 2.1. Käitleja andmed tegevuslubade registrist (põhiandmed) ja äriregistrist. Andmesõnastiku terminid on seotud põhiandmete objektiga „käitleja“ ning objekt on määratletud ärisõnastiku terminiga „käitleja“. Tegevuslubade registri andmed (kuuluvad põhiandmete objekti koosseisu) Põhiandmete objekt Ärisõnastiku mõiste Äriregistri andmed (andmed teisest registrist) käitleja liik

käitleja andmed

käitleja ettevõtja registrikood tegutsemiskoha nimi ettevõtja ärinimi tegutsemiskoha aadress ettevõtja aadress (normaliseeritud ADSiga4) tegevusloa liik ettevõtja kodulehe veebiaadress Selgitus Põhiandmete olulise hindamise juhendis on kirjeldatud põhiandmete liigid andmete grupeerimiseks andmeobjektide kaupa. Käitleja andmete põhiandmete liik on osapool ning andmeobjekti ja selle parameetrite kirjeldus vastavalt: Põhiandmete liik: osapool Liikide mudelis on osapool asutuse või organisatsiooniga seotud füüsiline või juriidiline isik, kes kannab erinevas kontekstis erinevat rolli (kliendid, partnerid, hankijad, tarnijad, laopidaja, võlglane, esindaja jne). Neid põhiandmeid hoiavad rahvastiku- ja äriregister, aga enamikus asutustes on isik kopeeritud/replikeeritud ka ühte või mitmesse infosüsteemi. Ravimiamet ja käitleja (ehk ettevõtja) on põhiandmete liigituses osapooled (osapool). Ravimiamet väljastab ravimi käitlejale tegevusloa (leping) teenuse osutamiseks (teenus/toode). Leping on põhiandmete liikide mudelis kokklepe osapoolte ja nende huvide vahel (teenus/toode ja vara). Lepingud püsivad asutuse sees ja on kättesaadavad vaid järelevalveasutustele. Teenus/toode hõlmavad põhiandmete liikide mudelis asutuse sisuteenuste nimetusi, kategooriaid, regioone, subjekte, parameetreid, tarbijaid, kasutamist, piiranguid, tulusid, kulusid jne. Teenuse põhiandmeelemendid on aluseks sündmuspõhise teenuse tekkimiseks riigis. Andmeobjekti parameetrid • Põhiandmete objekt: käitleja andmed

4 Aadressiandmete süsteemi andmetega

5

• Ärisõnastiku termin: käitleja5 (on seotud terminiga „ettevõtja“6) • Tegevuslubade registri andmesõnastiku terminid: käitleja liik (loend: legaalne, illegaalne, tegevusloa taotleja/omaja), tegutsemiskoha nimi, tegutsemiskoha aadress, tegevusloa liik Äriregister on riiklik register, kuhu on koondatud andmed kõigi Eestis registreeritud ettevõtjate kohta – sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Registripidaja on Justiits- ja Digiministeerium haldusalas tegutsev Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)7. • Andmed äriregistrist: ettevõtja registrikood, ettevõtja ärinimi, ettevõtja aadress (normaliseeritud ADSiga), ettevõtja kodulehe veebiaadress Ettevõtja on tegevuslubade registris loa taotleja rollis, loa saanuna ravimi käitleja ja vahendaja rollis, nt apteek või ravimite hulgimüüja. Ettevõtja andmed on pärit äriregistrist. Need ei ole tegevuslubade registri põhiandmete objekt. NÄIDE 3. Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu andmed Tööinspektsioon teostab järelevalvet töösuhete ja töökeskkonna nõuete täitmise üle, kasutades töökeskkonna andmekogu andmeid järelevalvealase töö planeerimiseks. Tabel 3.1. Tööõnnetuse ja õnnetusjuhtumi andmed töökeskkonna andmekogust (põhiandmed) ja kannatanu töövõimetuslehe andmed Tervisekassa infosüsteemist. Andmesõnastiku terminid on seotud põhiandmete objektidega „töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuse andmed“ ja „töökeskkonnas juhtunud õnnetusjuhtumi andmed“. Andmeobjektid on määratletud vastavalt ärisõnastiku terminitega „tööõnnetus“ ja „õnnetusjuhtum“. Töökeskkonna andmekogu andmed (kuuluvad põhiandmete objekti koosseisu) Põhiandmete objekt Ärisõnastiku mõiste Tervisekassa infosüsteemi andmed (andmed teisest registrist) tööõnnetuse juhtumi number

töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuse andmed

tööõnnetus töövõimetuspäevade arv tööõnnetuse toimumise kellaaeg minuti täpsusega töövõimetuslehe väljastamise põhjus tööõnnetuse asjaolude kirjeldus töövõimetuslehe väljastanud tervishoiuteenuse osutaja nimi õnnetusjuhtumi number

töökeskkonnas juhtunud õnnetusjuhtumi andmed

õnnetusjuhtum

õnnetusjuhtumi lühikirjeldus Tööinspektsioonis uurimise otsuse tegemise kuupäev

5 Tegevusloa omajal ehk käitlejal on õigus tegutseda tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ning kohustus järgida nõudeid, mis tulenevad ravimiseadusest. Tegevusloa omajal on alati üldine vastutus ravimite nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Ravimiamet, https://ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimi-kaitlemine/tegevusload. Ühel käitlejal võib olla mitu tegevusluba, tegevusloaga on seotud tegutsemiskoht. 6 ettevõtja – füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seadustikus sätestatud äriühing. Äriseadustik, https://www.riigiteataja.ee/akt/693458. 7 Äriregistri portaali haldab ja arendab RIK. E-äriregistri portaal. Registrite ja Infosüsteemide Keskus, https://www.rik.ee/et/e-ariregister/e-ariregistri-portaal.

6

Selgitus Põhiandmete olulise hindamise juhendis on kirjeldatud põhiandmete liigid andmete grupeerimiseks andmeobjektide kaupa. Töökeskkonna andmekogu põhiandmete liik on sündmus/tehing ning andmeobjekti ja selle parameetrite kirjeldus vastavalt: Põhiandmete liik: sündmus/tehing Liikide mudelis on sündmus/tehing määratletud kui füüsiliselt registreeritav huvide kokkupuude, mis võib, aga ei pea kaasama osapooli. Iga sündmus peaks saama registreeritud tehinguna (logina). Väga tihti on asutustes aga märgata, et sündmus on hoopis mingi dokumendi olekumuutus. See on vana ja otseselt paberdokumentidest üle tulnud mõtteviis ja pärsib täna oluliselt põhiandmete ühtlustamist asutuste vahel ja riigis. Andmeobjekti parameetrid • Põhiandmete objektid: töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuse andmed, töökeskkonnas juhtunud õnnetusjuhtumi andmed • Ärisõnastiku terminid: tööõnnetus8, õnnetusjuhtum9 • Töökeskkonna andmekogu andmesõnastiku terminid: o töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuse andmete puhul: tööõnnetuse juhtumi number, tööõnnetuse toimumise kellaaeg minuti täpsusega, tööõnnetuse toimumise kellaaeg minuti täpsusega o töökeskkonnas juhtunud õnnetusjuhtumi andmete puhul: õnnetusjuhtumi number, õnnetusjuhtumi lühikirjeldus, Tööinspektsioonis uurimise otsuse tegemise kuupäev Andmekogusse kantakse õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse kohta tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt Tervisekassa infosüsteemist saadud andmetele (töökeskkonna andmekogu põhimäärus10). • Andmed Tervisekassa infosüsteemist: töövõimetuspäevade arv, töövõimetuslehe väljastamise põhjus, töövõimetuslehe väljastanud tervishoiuteenuse osutaja nimi. Andmed Tervisekassa infosüsteemist ei ole töökeskkonna juhtumiandmete kontekstis põhiandmed. Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse (ravikindlustuse seadus11). NÄIDE 4. Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa äriregistri andmed E-äriregister on Eesti riigi ametlik portaal, mis sisaldab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid ühes keskkonnas. Euroopa Äriregister (EBR) on e-äriregistri lisateenus, mis vahendab ametlikku informatsiooni Euroopa ettevõtjate kohta. Kokku on saadaval 16 riigi äriregistri info.

8 tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024029. 9 õnnetusjuhtum – töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 10 Töökeskkonna andmekogu põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023004 11 Ravikindlustuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024020

7

Tabel 4.1. Euroopa ettevõtete e-keskkonna andmed (põhianded) ja ettevõtte andmed äriregistrist. Andmesõnastiku terminid on seotud põhiandmete objektiga „e-äriregistri lisateenuse andmed“ ja objekt on määratletud ärisõnastiku terminiga „e-äriregistri portaal“. Euroopa äriregistri andmed (kuuluvad põhiandmete objekti koosseisu) Põhiandmete objekt Ärisõnastiku mõiste Äriregistri andmed (andmed teisest registrist) portaali omaniku identifikaator

e-äriregistri lisateenuse andmed

e-äriregistri portaal

portaali omaniku nimi portaali staatus toote nimi ettevõtte kood (selgitus: ettevõte, mille toodet telliti) toote faili formaat ettevõtte nimi (selgitus: ettevõte, mille toodet telliti) toote tellimuse staatus

Selgitus Põhiandmete olulise hindamise juhendis on kirjeldatud põhiandmete liigid andmete grupeerimiseks andmeobjektide kaupa. Euroopa äriregistri põhiandmete liigid on kanal ja teenus/toode ning andmeobjekti ja selle parameetrite kirjeldus vastavalt: Põhiandmete liik: kanal, teenus/toode Liikide mudelis väljendab kanal e-äriregistri portaali, mille kaudu kasutaja tarbib teenust (teenus/toode) ning toimub suhtlus asutuse ja päringu teinud osapoolte vahel. Andmeobjekti parameetrid • Põhiandmete objekt: e-äriregistri lisateenuse andmed Toodete andmeid eraldi põhiandmete objektina ei käsitleta, sest toode on objekti suhtes kitsama tähendusega tasuline registripäring ettevõtte või isikuandmete kohta. • Ärisõnastiku termin: e-äriregistri portaal12 • Euroopa äriregistri andmesõnastiku terminid: o e-keskkonna andmete puhul: portaali omaniku identifikaator, portaali omaniku nimi, portaali staatus o tellitud toote andmete puhul: toote nimi, toote faili formaat, toote tellimuse staatus E-äriregister13 on riigi ametlik portaal, mis sisaldab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid ühes keskkonnas. Lisaks saab tutvuda Euroopa Äriregistri vahendusel ka teiste riikide ettevõtjate infoga. Äriregistris teeb kandeid ja esitatud avaldusi menetleb Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja), portaali arendab ja haldab RIK. • Andmed äriregistrist: ettevõtte kood (selgitus: ettevõte, mille toodet telliti), ettevõtte nimi (selgitus: ettevõte, mille toodet telliti).

12 E-äriregistri portaalis näeb endaga seotud juriidilisi isikuid, saab andmeid muuta, esitada registrile avaldusi ja dokumente ning majandusaasta aruandeid (avaldusi ja aruandeid saab allkirjastada vaid Eesti ID kaardi, Smart-ID ja mobiil-IDga). E-äriregistri portaal. Registrite ja Infosüsteemide Keskus, https://www.rik.ee/et/e-ariregister/e- ariregistri-portaal. 13 E-äriregistri portaal. Registrite ja Infosüsteemide Keskus, https://www.rik.ee/et/e-ariregister/e-ariregistri-portaal

Page 1 of 2