Eesti%20andmehalduse%20raamistik_2020.pdf - Page 2

• Andmehaldus on vajadustest lähtuv: andmehaldus mõjutab andmetega seonduvalt põhiprotsesse, tugiteenuseid ja IT-otsuseid. • Andmehaldus on organisatsioonide vaheline: andmehaldus toimub korraga ministeeriumite, asutuste, valdkondade, regionaalsete üksuste ja kohalike omavalitsuste tasandil kui ka kõigi nende vahel. • Kasutaja vastutus: kasutaja on vastutav tema poolt sisestatud, muudetud või kustutatud andmete õigsuse eest ning andmetele kui teabe seatud juurdepääsupiirangute järgmise eest. • Andmehaldus tugineb andmearhitektuuri põhimõtetele: kinnitatud ja järgitav andmearhitektuur on andmehalduse tegevuskava alus.
o Andmeid teisendatakse suurema tähenduse ja väärtusega informatsiooniks eelistatult läbi semantilise esitluskihi (sõnastik ja mõistete mudel), kus tuleb tagada ka andmekvaliteedi kontrollid, integreeritus, ajakohasus ja usaldusväärsus.
o Eristame andmearhitektuuris esmaseid andmeid (registrid, menetlussüsteemid) ja teiseseid andmeid (andmelaod, laadimis- ja agregeerimiskihid). Teiseste andmestike sisu vastab alati allikast saadud ehk esmaste andmete kvaliteedile. Teiseses andmekeskkonnas jälgitakse ainult andmete üldist kvaliteeti ja aegpidevust, aga ei sooritata ühtegi andmekvaliteedi parendamise toimingut. o Andmetele ja nende metaandmetele on võimaldatud juurdepääs läbi andmeanalüüsi töövahendite. Analüüsi ja aruandlust haldavad lõppkasutajad ise, et edendada uutel teadmistel ja analüüsil põhinevat lähenemist. Päringuid ning tulemusi saab erinevate kasutajate ja rakenduste vahel jagada ning taaskasutada. o Andmetele on loodud sisemine ja väline juurdepääs, pakkudes erinevaid integratsiooni võimalusi.
o Andmete laadimine allikatest peab toimub piisavalt kiiresti, tagamaks andmetele järjepidevuse ja õigeaegseks kasutamiseks valmisoleku. Andmete väärtus sõltub nende värskusest.

Andmehalduse raamistiku sihtrühmad
Andmehalduse raamistik on suunatud organisatsiooni järgmistele positsioonidele ja rühmadele: Juhtkond • Organisatsiooni juht ja teised tippjuhid • Asutustes andmehalduse eest vastutavad juhtkonna liikmed Juhtrühm: • Andmehaldusorganisatsiooni juhtrühm • Andmehalduse arendusprojektide juhtrühmad Töörühmad: • Andmehalduse küsimusi lahendav töörühm • Andmehaldurite töörühm Teostajad: • Andmeomanikud

• Andmetöötlejad • Andmeanalüütikud (metaandmed) • IT arendus Muud osapooled: • Teenuste- ja protsessijuhid • Andmekaitsespetsialistid • Juristid • Infoturbespetsialistid (sh. ISKE teostamise raames andmetele turvaklasside määrajad).

Andmehalduse õiguslik raamistik ja nõuded Eestis täna andmehaldust sihipäraselt õigusaktidega reguleeritud ei ole. Siiski on hulk kehtivaid õigusakte, mis andmehaldusega kas otsesemalt või kaudsemalt seotud. Andmete haldamisega seotud õigusaktid, raamistikud ja dokumentatsiooni võib jagada üldjoontes neljaks:

Üldised õigusaktid, mis reguleerivad andmekogudega seonduvat ja nende koordineerimist ja haldamist.
Andmekogu-põhised õigusaktid, mis rakenduvad konkreetsele andmekogule.
Riigi infosüsteemi ja selle koosvõimet reguleerivad õigusaktid ja raamistikud.
Organisatsiooni andmekogude arendusega seotud tehniline dokumentatsioon. Andmehaldusega seotud õigusaktide ülevaatlik jaotus on üldistatult kujutatud alloleval joonisel (vt. Error! Reference source not found.3)

Joonis 3. Andmehaldusega seotud õigusaktid, raamistikud ja dokumendid.

Andmehalduse organisatsioon (DGO) Asutustel tuleb kasutada organisatsioonilist mudelit, mis toetab nende strateegiat ja mille juurutamine oleks organisatsiooni toimimist arvestades võimalik. Samuti peab organisatsioon olema valmis mudelit pidevalt täiendama ja muutma. Mudelid erinevad oma struktuuri, formaliseerituse ja otsustusprotsessi poolest.
Andmehalduse korraldamisel on alati mitu tasandit (vt. Tabel 2), et oleks võimalik tegeleda probleemidega erinevatel tasanditel: kohalik, regionaalne, asutus, IT asutus, ministeerium jne. Andmehalduse juhtimine võib jaguneda erinevateks juht- ja töörühmadeks, mille eesmärk ja volituste tase on erinev. Soovitatavad juhtimistasandid: Juhtimistase Kirjeldus DGO Juhtrühm Andmehalduse kõrgeim juhtimistase, mis vastutab andmehaldusega seonduvate tegevuste järelevalve, toetamise ja rahastamise eest. Koosneb organisatsiooni juhist (DGO sponsor), osakonna juhtidest, võtmeisikustest ning vajadusel riikliku taseme ja huvigruppide esindajast (näiteks SA). Andmehaldust toetatavate tegevuste rahastamine, üleriigiliste soovituste jõustamine. Projektide strateegiale vastavuse kinnitamine, edenemise jälgimine. DGO Töörühm Kinnitab andmehalduse printsiibid, protsessid, tegevuskavad. Haldab initsiatiive (nt. mõõdikute väljatöötamine), probleeme ja järgib tegevuskava. Koosneb andmehalduse juhist ja andmeomanikest. Keskendub organisatsiooni ärisõnastikule, andmete määratlustele ja andmekirjeldusstandarditele.
Andehaldurite töörühm Grupid, mis keskenduvad ühele või mitmele konkreetsele valdkonnale või projektile, tehes koostööd teenusejuhtidega, andmeanalüütikutega või konsulteerides andmeomanike,. Keskendutakse andmete määratlemisele ja kirjeldamisele. Koosneb äri- ja tehniliste andmete korrapidajatest ja andmeanalüütikutest. Projekti juhtrühm Kindla projekti järelevalve, kes vastutab tulemuste eest tähtajas ja eelarves. Tabel 2. Juhtimistasandid

Andmehalduse organisatsiooniline korraldus Andmehalduse organisatsiooniline ulatus Eestis hõlmab kolme juhtimistasandit (vt. Joonis 4): • Riigi tasand Riigi tasandil on andmehalduse koordineerija rollis Statistikaamet, kes teeb seda koostöös Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ta töötab välja juhised andmehalduse korraldamiseks. Lisaks osalevad riigi tasemel andmehalduse korraldamisel mitmed teised koordineerivad organisatsioonid, nagu Riigi Infosüsteemi Amet RIHA arendamisel ja

haldamisel ning teised organisatsioonid enda rollides (Andmekaitseinspektsioon, Maa-amet, Rahvusarhiiv).

• Valdkonna (valitsemisala) tasand Valdkonna (enamasti valitsemisala) tasandil suunatakse andmehalduse korraldust valitsemisalasse kuuluvates asutustes. Selleks võib olla määratud valitsemisala andmehalduse juht, kes omab ülevaadet eri asutustes toimuvast. Valdkonnaülene koordineerimine on vajalik näiteks kasutatavate valdkonnasõnastike kooskõlastamiseks, et tagada valdkonna sisene ühtne terminoloogiline käsitlus.
• Organisatsiooni tasand (täitev) Organisatsiooni tasandil on määratud andmehalduse juht, kes korraldab andmehaldust asutustes (organisatsioonisisene täpsem rollimudel on kirjeldatud jaotises 3.3)

Joonis 4. Andmehalduse juhtimistasandid.

Detailsem rollide ja vastutuste jaotus asutuste vahel on esitatud allolevas tabelis (vt. Tabel 3)

Andmehalduse rollide ja vastutuste maatriks riigis

Protsess/vastutaja RM MKM STAT RIA Kesksed asutused VA Muu organisatsioon Andmehalduse regulatsioonide väljatöötamine ✔ ✔ ✔

Riigi infopoliitika kujundamine

✔

Andmehalduse koordineerimine

✔

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi haldamine

✔

Osalemine andmehalduse koordineerimises enda funktsioonides

✔

Sõnastike haldamine

✔

AH korraldamine organisatsiooni tasemel

✔ Tabel 3. Asutuste vastutused ja rollid andmehalduses

Tabelis olevad lühendid RM – Rahandusministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium VA – valdkond/valitsemisala RIA – Riigi Infosüsteemide Amet STAT – Statistikaamet

Andmehaldusorganisatsiooni mudelid Keskselt juhitud mudel: • Andmehalduse üleriiklik juhtimisstruktuur, mida teevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Statistikaamet (CDO / SA) haldab kõike ministeeriumite üleselt: osakondadel / valdkondadel / asutustel praktiliselt vastutus puudub.

• Kõik andmehaldusega seonduvad rollid asutustes alluvad riigi andmehalduse juhile, kes kontrollib ja hindab asutuste / valdkondade töö tulemust. Kombineeritud mudel: • Asutustes on loodud spetsiaalselt värvatud töötajatest koosnev DGO, kes planeerib strateegia, prioriteedid, tegevuskavad, standardid, protsessid, juhendab, koolitab ja ka jõustab need organisatsiooni üleselt.
• Riigi tasandi CDO / SA pakuvad asutustele välja ühtsed andmehalduse juhendid ja loovad otsuse- ja kontrollikohad. Asutuste / valdkondade / üksuste DGO-d omavad otsustuspädevust ja omavad iseseisvaid funktsioone. • DGO-d hindavad ise oma töö tulemust ja raporteerivad riigi tasandile (CDO / SA), kes kontrollib tulemusi. Koordineeriv mudel: • Andmehaldusorganisatsioon on organisatsioonis n-ö virtuaalne ja loodud valdavalt rollidena. Vastutus andmekvaliteedi ja andmete omamise eest jaguneb võrdselt organisatsiooni kõigi sisuüksuste vahel. • Andmehalduse j uht (roll) planeerib strateegia, prioriteedid tegevuskavad, standardid, mõningad protsessid, juhendab ja koolitab. • Asutuste struktuuriüksused hindavad ise oma töö tulemust ja raporteerivad andmehalduse juhile. • CDO ja SA on nõustavas rollis.

Käesolev projekt ei soovita Eestile keskselt juhitud andmehalduse mudelit. Eesti digitaliseerimise tase on väga kõrge ja sisuteenuseid juba osutatakse hajusalt. Samas on keskne mudel edukalt juurutatud organisatsioonil Uus-Meremaal, kellega on Eestis vahetatud ka kogemusi1. Soovitame asutustel valida kombineeritud ja koordineeriva mudeli vahel. Eelistatuim on kombineeritud mudel, kuna see on ühtsem, efektiivsem ja tulemuslikum . Samas nõuab see suuremaid rahalisi ressursse. Tarvis on värvata või määrata täiendavad tööülesanded rollidele: andmehalduse juh t, andmehaldurid ja metaandmete analüütikud, vajadusel ka andmeomanikud.

Andmepõhine organisatsioon Andmepõhine juhtimine väärtustab organisatsiooni andmeid varana, haldab neid läbi kogu elutsükli ja kaasab lisaks ka IT arendus - ja haldusprojektid. Andmepõhis us muudab viisi, kuidas organisatsiooni strateegiat tegevusplaanideks kujundada. Andmeid ei käsitleta enam lihtsalt kui protsesside ja

1 https://www.digital.govt.nz/digital-government/leadership-and-governance/government-chief-digital-officer-gcdo

rakendustega kaasnevat, vaid andme te kõrge kvaliteedi tagamine on ka põhiprotsesside (teenuste) eesmärk. Andmepõhised organisatsioonid teevad otsuseid valdavalt kogutud teadmiste põhjal , seetõttu muutub tõhus andmehaldus organisatsioonides väga oluliseks. Sisuasutused kipuvad andmehaldust ja infotehnoloogiat samastama. Andmepõhised organisatsioonid seevastu mõtlevad teisiti ja tunnistavad, et andmete haldamine erineb IT rakenduste ja andmebaaside haldamisest. Sell ine muutus arusaamades ei teki kergelt . Seda takistab olemasolev organisatsioonikultuur, kehtivad sisekorrad, andmete „omandiõiguse“ mitmetähenduslikkus, eelarvestamise tavad, aegunud infosüsteemid jne. Eestis on osalt takistavaks teguriks kujunenud asutuste ja IT-asutuste vaheline rollijaotus, mis on andmete „omandiõiguse“ asutustel liigselt andnud IT kätte.. Iga organisatsioon peab välja töötama oma andmehalduse eesmärgid ja põhimõtted. Õnnestuvad aga eelkõige need, kes peavad silmas et:
• andmeid tuleb käsitleda ettevõtte varana; • andmehaldust tuleb teostada organisatsiooni üleselt ja seonduvaid rolle piisavalt tähtsustades; • andmehalduse strateegia tuleb viia otsesesse sõltuvusse organisatsiooni üldise strateegiaga; • andmehaldusprotsesse (Peatükk 4) tuleb täiendada pidevalt. Projekti töögrupp pakub Eesti riigi asutustele, tuginedes parimale praktikale (DAMA 2) ja ekspertide kogemusele Eestis, välja minimaalse komplekti andmehalduse rolle , tegevusi ja tulemusi (Joonis 5) . Projekti töögrupi hinnangul on see asutustes kombineeritud ja koordineeriva organisatsiooni mudelina juurutatav. Kombineeritud mudel on mõnevõrra kallim lahendus, kuna valdav osa rolle täitvad töötajad on otseselt selleks tööks värvatud.

2 https://dama.org/content/body-knowledge 18

Organisatsioon (DGO) Tegevused Tulemused Andmetöötleja Metaandmete analüütik Andmehaldur Andmeomanik (Teenuse juht, Peakasutaja) Andmehalduse juht Andmehalduse sponsor Määrab andmehalduse juhid ja andmeomanikud Mõistete sõnastik Kogub arendusnõuded Kirjeldab uue mõiste ja ärireeglid Andmekvaliteedi mõõdikud Arendusnõuete register Andmekvaliteedi reeglite register MetaData repo, andmekvaliteedi probleemide loend Kontseptuaalsed mudelid Andmesisestajate töö korraldamine, koolitamine, arendusnõuded Andmesõnastik Määrab ja juhib andmehaldureid Tagab sõnastike ja mudelite loomise asutuses Andmekvaliteedi reeglite paigaldamiste jälgimine Kinnitab arendusnõuded Andmekvaliteedi raportid Andmekvaliteedi arenduste portfell Kinnitab andmehalduse tegevuskavad Propageerib andmehaldust asutus(t)es Prioritiseerib andmepõhise juhtimise aspekte Andmehalduse arendusportfell Andmekvaliteedi juhtimine Kohaldab arendusnõuded IT süsteemile (registrile) Mittevastavate väärtuste parandamine rakenduse kaudu, ja andmete puhastamine andmebaasides Raporteerib süstemaatiliselt andmevigu Ärirollid Andmestiku kirjeldamine

Joonis 5. Rollid, tegevused, tulemused. Olulist rolli andmehalduse õnnestumisel organisatsioonis kannab andmehalduse sponsor. Parim kui seda rolli kannab organisatsiooni juht ise või mõni teine tippjuht. On oluline, et sponsor tõesti mõistaks muudatuse vajadust ning oleks suuteline muutma andmehaldust osaks organisatsiooni strateegiast, koos juurdekuuluvate tegevusplaanide, mõõdikute ja järelevalvega. Andmehalduse sponsoril on neli peamist ülesannet: • Andmehalduse juhi määramine või värbamine, andmeomanike määramine (andmeomanik on üldjuhul teenuse- või üksuste juhtide täiendavaks rolliks), organisatsiooni struktuuris andmehaldusorganisatsiooni loomine ning eelarve määramine. • Sponsori jaoks on andmehaldus väga oluline ja ta kasutab iga võimalust seda vajadust organisatsioonis laiapõhjaliselt kommunikeerida, tegevusi ja projekte propageerida ning seotud inimesi ergutada ja märgata. • Andmepõhiseks muutumine tekitab organisatsioonis konflikte ja vastuolusid. Neid on vaja lahendada, muutes prioriteete ja eelarvet. Tihti vajavad muutust ka äriprotsessid, teenused ja töökorraldus. • Pikema perspektiivi hoidmiseks ja rahastuse planeerimiseks kogutakse kõik planeeritud projektid, initsiatiivid, ülesanded kokku andmehalduse tegevuskavaks, mille kinnitab DGO järelevalve töörühm. Andmehalduse sponsori tellimusel tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti): • Järjestatud, rahastatud ja organisatsiooni strateegiaga seotud andmekvaliteedi arenduste portfell. • Andmeomanike ja andmehaldurite koostöö tulemusena loodud ärisõnastiku visualiseeritud mudel (kontseptuaalne mudel). Kinnitatud mudel on justkui maakaart ja ühine keel sponsori, andmehalduse juhi, andmeomanike, IT arenduse, -arhitektide ja -analüütikute vahel. Nõuded 19

andmekvaliteedi parendamiseks saavad lähtuda ainult ühtse mudeli pealt (kui mõistet, seost ja ärireeglit mudelis pole, ei ole ka millegi kvaliteeti võimalik tagada ega parandada). Andmehalduse juht on määratud organisatsioonis rollina või on spetsiaalselt DGO juhiks värvatud ning ta paikneb hierarhias organisatsiooni juhtkonna tasandil. See on oluline, sest andmehalduse juht peab suutma mõjutada struktuuriüksuste juhtide-, teenuseomanike- ning andmeomanike tööd. Kõik teenuste ja protsesside muudatused peavad saama DGO kooskõlastuse. Andmehalduse juhil on neli peamist tegevust: • DGO juhtimine (strateegia, tegevusplaanid, värbamised, protsessid, eelarvestamine); • andmehaldurite värbamine, koolitamine, töökorraldus, kommunikatsioon; • organisatsiooni ärisõnastike, andmekirjelduste ja mõistete mudeli loomise korraldamine; • organisatsiooni juhtidele ja DGO sponsorile andmehaldusega seotud (IT) arendusportfelli koostamine ja vastavate projektide tellimine. Andmehalduse juhi töö tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti): • organisatsiooni ärisõnastik, mis võiks olla koos ärireeglitega ning organisatsiooni mõistete ja seoste visualiseeritud mudel (kontseptuaalne mudel); • juhtimisplaan. Andmeomanik on määratud organisatsioonis rollina, mida kannavad sisuteenuste ja -protsesside juhid või infosüsteemide peakasutajad . Andmeomanik vastutab tema protsessis/teenuses/infosüsteemis tekkivate andmete kvaliteedi eest ja tema eesmärgiks on parema andmekvaliteedi saavutami ne. Andmeomanikul on neli peamist tegevust: • Kinnitab tema teenusele/protsessile/infosüsteemile andmehaldurite poolt koostatud andmehalduse nõuded. • Järjestab andmehalduse nõudeid arendusplaanideks (backlog), võrdselt funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega. • Kirjeldab teenuste/protsesside käigus loodud või muudetud ärimõisted ning seosed organisatsiooni ärireeglitega. • Osaleb andmekvaliteedi juhtimise protsessis tellija või huvitatud osapoolena. Andmeomaniku töö või tellimuse tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti): • Tema vastusvaldkonna ärisõnastik, koos ärireeglitega.
• Arendusnõuete nimekiri, mis on aluseks andmehalduse arendustele ning mille eesmärgiks on vältida andmete kogumise, kirjeldamise, salvestamise, analüütilise kasutamise dubleerimist.
Andmehaldur on soovitavalt asutusse spetsiaalselt värvatud töötaja, kuid s eda rolli võivad kanda ka protsessijuhid või (IT) analüütikud . Andmehaldur ongi andmehalduse võtmeisik, ta omab piisavalt teadmisi nii sisuvaldkonnast kui ka andmekirjelduse praktikatest ja on n-ö andmeomanikele „paremaks käeks“. Andmehalduril on oskused ja kogemused ka andmestruktuuride ning andmemudelite loomise ja kasutamise osas. Andmehalduri neli peamist tegevust on: • Kogub sisuteenuse/-protsessi/infosüsteemi lõikes kokku kõik andmete elutsüklit puudutavad nõuded: kuidas andmeid sisestada, koguda, töödelda, säilitada, kasutada, kustutada. • Kirjeldab vastavad andmestikud ja andmed riigis kokkulepitud andmekirjelduse standardist lähtuvalt (vaata käesoleva projekti andmekirjelduse juhendit). 20

• Määrab ärireeglitest tulenevalt andmetele kvaliteedinõuded ja andmekvaliteedi mõõdikud. • Kogub ja analüüsib andmekvaliteedi raporteid, tellib kvaliteedi puuduste põhjuste analüüsi, seostab muudatusvajadused ärinõuetega ja kommunikeerib seda andmeomanike ning huvigruppidega. Andmehalduri töö tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti): • Andmesõnastik on andmemudelis kasutatavate andmeobjektide ja andmeelementide kirjelduste loetelu ja ühtlasi ka andmekirjelduse käigus tekkiv terminiloend.
• Andmekvaliteedi reeglite register, mis sisaldab mingi kindla andmestiku ulatuses seda, kuidas
ärireeglid rakenduvad andmeobjektidele. Andmekvaliteedi reeglitele vastavused / mittevastavused teisendatakse mõõdikute väärtusteks, mis võivad saada organisatsiooni KPI-de sisendiks. Metaandmete analüüti k omab ülevaadet organisatsiooni arendusnõuetest, andmete kasutamise viisidest ning andmekvaliteedi dimensioonide reeglitest. Dimensioonid koos täpsustavate mõõdikutega aitavad analüütikul kirjeldada arendusnõuetele täiendavaid reegleid (näiteks väli X on kohustuslik ning peab olema väärtustatud) kui ka oodatavaid tulemusi (näiteks 3% juhtudest pole väli väärtustatud, seega on andmete täielikkus 97%). Kaks peamist tegevust metaandmete analüütikule on: • Kohandada andmehaldusnõuded ja kvaliteedireeglid IT süsteemile või andmestikule. Töötaja on ka ise mõningase IT kompetentsiga ja suudab kirjelda andmestruktuure, hierarhiaid, agregeerimisreegleid, jagada andmeid valdkondadesse, kirjeldada andmete teisendamisreegleid, protsessimõõdikuid jne. • Andmekvaliteedi reeglite IT süsteemidesse paigaldamiste jälgimine ja tulemuste mõõtmine ning raporteerimine. Metaandmete analüütiku töö tulemusena tekib kaks olulist tulemust (juhtimisdokumenti): • Andmekvaliteedi reeglite registri täiendused ja mittevastavustest tulenev kvaliteediprobleemide loend. • Andmekirjelduse töövahend, mis on eraldiseisev andmebaas ja sisaldab: • Tehnilisi metaandmeid, mis kirjeldavad andmeelementide füüsilisi asukohti, vorminguid ja andmetüüpe, faili- ja tabelistruktuure, andmebaasi indekseid, andmete teisendamise reegleid ja nende rakendamist • Andmeallika ja protsesside metaandmeid, mis kirjeldavad andmete päritolu eri rakendustes ja andmebaasides ning seda, millal toimus andmete kogumine, milline oli kogumise sagedus, väljavõtete ja laadimiste ajalugu, muudatuste ja muutjate logi. • Rakenduste metaandmed, mis kirjeldavad andmetele juurdepääsu ja kasutamist. See kirjeldab, millal andmeid kasutati, kui sageli, kes kasutas ja kuidas neid kasutati. Andmetöötleja on s eotud mõne sisuteenuse igapäevase andmesisestusega (nii käsitsi kui (pool)automaatsed laadimised) olles mõne infosüsteemi peakasutaja ning omab infosüsteemidesse suuremaid kasutajaõigusi. Andmetöötleja suudab töökorralduse ja kasutajatoega abil vältida sisestamisel tekkivaid esmatasandi andmekvaliteedi probleeme, samuti saab ja omab volitusi oma kõrgemates õigustes ebaõigeid või puudulikke sisestusi muuta. Genereerib vastavalt reeglitele andmekvaliteedi raporteid ja edastab need andmehalduritele. Neli peamist tegevust andmetöötlejale on: 21

• andmetöötlejate töö korraldamine, koolitamine ja neilt arendusnõuete kogumine; • rakenduse kaudu reeglitele mittevastavate väärtustega andmete käsitsi parandamine; • andmebaasis, peakasutaja õigustes, andmete masskorrastamine (cleansing); • lihtsamate andmekvaliteedi raportite koostamine, perioodiline käivitamine ja edastamine. Andmetöötleja panuse tulemusena tekib andmekvaliteedi raportite register.

Andmehalduse rollide kirjeldused ja vastutused (ametijuhenditeks) Andmehalduse sponsor Kirjeldus Andmehalduse sponsor on organisatsiooni juhtkonna liige Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest • Andmehalduse protsessi käivitamine, toimimine ja arendamine ning rahastuse tagamine. • Kinnitatud reeglite ja raamdokumentatsiooni omamine, järelevalve.
• Andmehalduse juhi määramine. • Andmestikele vastutajate (andmeomanike) määramine. • Mõõdikute ja andmekvaliteedi initsiatiivide järjestamine. • Andmekvaliteedi parendamise ja andmepõhiste teenuste propageerimine asutustes. • Projektidele tasuvusanalüüside tellimine ja hindamine.
Osaleb järgmistes tegevustes • Andmehalduse põhimõtete loomine organisatsioonis. • Ärimõistete mudeli loomine. • Andmekvaliteedi projektide järelevalve.

Andmehalduse juht Kirjeldus Andmehaldusorganisatsiooni juht ja organisatsiooni või valdkonnaüleste tegevuste koordinaator Vastutab järgmiste tegevuste / otsuste eest • Andmehalduse raamistiku ja protsesside loomine, juurutamine ja täitmise jälgimine. • Töötajate värbamine. Rollide põhjal ametijuhendite koostamine. • Andmehaldusprotsesside integreerimine organisatsiooni põhiprotsesside ja teenustega. • Koolituste korraldamine. • Andmekvaliteedi aruannete ja mõõdikute väljatöötamine ja jälgimine. • Ärisõnastiku ja kontseptuaalse mudeli loomine ja kaasajastamine.
• Andmekvaliteedi parendamise ja andmepõhiste teenuste tasuvusanalüüside koostamine.
• Teenuste arenduse ja andmekvaliteedi projektide portfelli haldamine, projektide tellimine ja järelevalve. Osaleb järgmistes tegevustes • Andmehalduse põhimõtete loomine. • Andmesõnastiku loomine.

Page 2 of 5