Rahandusministeerium | Statistikaamet
Eesti a ndmehaldus e
juhtimise tegevuskava
2018 – 2022
1
Kokkuvõte
Andmete keskne arusaamine organisatsioonide ja ühiskonna toimimisest 21. sajandil on
muutumas valdavaks lähenemiseks. Andmetes nähakse sarnast muutuste käivitajat, nagu seda on
olnud kaasaegse ühiskonna kujundamisel naftal. Andmeid ei saa kasutada info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiata (IKT). „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ postuleerib, et
IKT on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime
tõstmisel. Materjal, mida IKT tööriistad kasutavad, on andmed.
Andmetega toimuv vajab eraldi tähelepanu. Distsipliiniks, mis sellega tegeleb, on andmehaldus.
Eestis on andmehaldus seni olnud IKT tegevuskavade ja teabehalduse korraldamise varjus.
Käesolev dokument võtab esmakordselt kokku küsimused, millega andmehalduse korraldamisel
üleriigiliselt on vaja süstemaatiliselt, pidevalt ja juhitult tegeleda.
Andmehaldus (data governance) on kokku lepitud järgmises tähenduses:
Andmehaldus on andmetega seotud otsuste tegemine ja nende rakendamine, mis võimaldab
hinnata ja parandada andmete kvaliteeti ning nendele juurdepääsu.
Andmehalduse juhtimise tegevuskava sisaldab täpsemat ülevaadet andmehalduse kuuest
kokkulepitud põhimõttest ja nende elluviimiseks vajalikest tegevustest.
- Andmekirjeldus ja metaandmed Andmed on arusaadavad selgitatult ja kontekstis, esitatuna andmete metaandmetes. Kokkulepe metaandmetes tagab andmete mõistetavuse ja semantiliselt koosvõimelise masinloetavuse. Kirjeldused parandavad info leitavust, tõstavad selle usaldatavust.
- Andmestike ülevaade ja põhiandmete määratlemine Andmetest on vaja omada kogu aeg ülevaadet. Seda vajavad nii andmete igapäevased kasutajad kui ka IT. Ülevaade peab olema nii andmemudelitest kui ka andmestikest. Eesmärgiks on andmekogumise dubleerimise vähendamine (once-only-printsiip). Selgus andmete tekke kontekstist võimaldab määratleda riigis, mis on põhiandmed.
- Andmekvaliteet Andmeid saab edukalt kasutada siis, kui nende kvaliteet on teada ja see on kõrge. Valdkondade ülene andmekvaliteedi käsitlus annab andmetele usaldusväärsuse nii tekkimise kui ka hilisemates kasutuskontekstides.
- Andmete avaldamine ja avaandmed Andmed on kasutamiseks. Andmete kasutamisel tuleb tagada privaatsus ja konfidentsiaalsus. Avaldatud andmetele tuleb lisada kasutuskorda märkiv litsents. Tuleb luua võimalused andmekirjelduste masinloetavaks vahetamiseks ning andmetele viitamiseks.
- Andmete elukäigu haldus Andmetel on väärtus. Selle ajas suurenemine või vähenemine sõltub nii andmetest enestest kui ka nende haldamisest. Usaldusväärsed andmed on hallatud kontrollitud keskkonnas. Väärtusetud andmed hävitatakse, kõrge väärtusega arhiveeritakse.
- Andmehaldur ja täiendkoolitus
Andmete eest tuleb vastutada. Organisatsioonide andmeanalüütika aluseks on ühene
mõistmine, kes andmete eest vastutab. Andmete eest vastutaja organisatsioonis on erialaste
teadmiste ja oskustega andmehaldur. Andmehaldur liidab IT ja äripoole, omades andmetest
ülevaadet, tegeledes andmete kirjelduse, kvaliteedi, avaldamise, juurdepääsu ja elukäiguga.
2 Sisukord Kokkuvõte .................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Mõisted ....................................................................................................................................... 4
Andmekirjeldus ja metaandmed ......................................................................................... 7 2. Andmestike ülevaade ja põhiandmete määratlemine .......................................................... 8 3. Andmekvaliteet ................................................................................................................. 10 4. Andmete avaldamine / avaandmed ................................................................................... 12 5. Andmete elukäiguhaldus ................................................................................................... 13 6. Andmehaldur ja täiendkoolitus ......................................................................................... 14 Ajakava 2019-2021 .................................................................................................................. 16
3 Sissejuhatus Järgnevalt on esitatud andmehalduse tegevuskava, mis lähtub Vabariigi Valitsuse kabineti otsusest 29.03.2018 punkt nr 3: Statistikaameti uuendatud rollist riigi andmehalduses ja teadmuspõhises juhtimises. Otsus on, et „Statistikaameti arengukavas 2018–2022. Statistikaamet riikliku andmehalduse (data governance) juhtrollis“ toodud uuenduste rakendamiseks peab Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga töötama välja vajalikud riikliku statistika seaduse ja teiste seaduste muudatuste eelnõud. Seaduse eelnõude väljatöötamisega paralleelselt kutsus Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi kokku andmehalduse töörühma. Töörühma eesmärk oli kindlaks määrata ja läbi arutada andmehalduse põhimõtted ja alategevused, määrata elluviimise jaoks vajalikud rollid ja nende täitjad ning panna kokku tegevuskava. Töörühm leppis kokku ja arutas läbi järgmised põhimõtted:
- üleriigiline ülevaade andmestikest asutuste kaupa;
- metaandmed / andmekirjeldus;
- andmekvaliteet;
- andmete elukäigu haldus;
- andmete avaldamine / avalikustamine;
- andmehaldur.
Töörühmas osalesid: Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Statistikaamet, Andmekaitseinspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Töörühma koosseisu kuulusid: Raido Roop ja Keir Pool (Rahandusministeerium), Mart Mägi ja Veiko Berendsen (Statistikaamet), Evar Sõmer, Liisi Seene ja Mirjam Rannula (Justiitsministeerium), Ott Velsberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Joonas Heiter ja Riho Kerge (Riigi Infosüsteemi Amet), Urmo Parm (Andmekaitseinspektsioon), Andres Lille ja Andres Raieste (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) Töörühm pidas 4 koosolekut: 07.08, 04.09, 25.09 ja 02.10.2018. Tegevuskava koostas Statistikaamet, (Veiko Berendsen, andmehalduse ekspert, [email protected], 625 8491).
4
Mõisted
Termin
Määratlus ja selgitus
andmed
(data)
– on informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks
Määratlus standardist: ISO/IEC 2382:2015 Information technology
– Vocabulary.
informatsioon, teave
(information)
– on teadmus, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju,
protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas
kontekstis eritähendus
Määratlus standardist: ISO/IEC 2382:2015 Information technology
– Vocabulary.
metaandmed
(metadata)
– on andmed, mis määratlevad ja kirjelavad teisi andmeid
Määratlus on koostaja tõlge standardist: ISO/IEC 11179
Information technology -- Metadata registries (MDR) -- Part 3:
Registry metamodel and basic attributes.
andmestik
(data set)
– on identifitseeritav ja hallatav andmete kogum
(koostaja määratlus)
Andmestiku mõiste tuleb eristada andmebaasi (database) mõistest,
mis on infotehnoloogiline ja andmekogu mõistet, mis on õiguslik.
andmekogu
(database – ainult
selles kontekstis)
– on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või
avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis
töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida
kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või
rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks
Avaliku teabe seadus § 431 lg 1
Andmekogu on paljudel juhtudel registri sünonüüm.
andmehaldus
(data governance)
– on andmetega seotud küsimuste üle otsuste langetamine ja nende
ellu viimine
Määratlus on koostaja tõlge Data Governance Institute
definitsioonist.
Andmehaldus on nii data governance kui ka data management.
andmeteenus
– on X-tee liikme teenus, mille kaudu toimub internetipõhine
andmevahetus
Infosüsteemide andmevahetuskiht (Valituse määrus) § 2 p 4.
Selle tõttu, et andmeteenuse mõiste on juba õiguses kasutusel, on
kasutusele võetud andmejagamisteenuse mõiste.
andmejagamisteenus
(data sharing service)
– on andmete edastamine neid loonud või saanud asutustest,
organisatsioonist, ettevõttest või üksikisikult nende kasutamiseks
andmetöötluseks teisele asutusele, organisatsioonile, ettevõttele või
üksikisikule, millega võib kaasneda nende eelnev töötlus
(koostaja määratlus)
põhiandmed
(basic data)
– on riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad
andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja
avalike ülesannete täitmise käigus
5
Termin
Määratlus ja selgitus
Avaliku teabe seadus § 436 lg 1.
Põhiandmetega sarnasusi omav mõiste on master data, mis
kirjeldab unikaalse identifikaatori abil olemeid, mida toimingutes
kasutatakse.
kvaliteet
(quality)
– on määr, mille ulatuses objekti olemasolevad omadused vastavad
nõudmistele
Määratlus on koostaja tõlge ISO 8000-2:2018 Data quality — Part
2: Vocabulary 3.3.1 Degree to which a set of inherent
characteristics od an object fulfils requirements.
andmekvaliteet
(data quality)
– on määr, mille ulatuses andmete olemasolevad omadused
vastavad nõudmistele
Määratlus on tõlge ISO 8000-2:2018 3.4.8 Degree to which a set of
inherent characteristics of data fulfils requirements (koostaja tõlge).
andmete päritolu
jälgimine
(data lineage)
– on andmete elukäigu halduse osa, milles fikseeritakse andmete
päritolu sh esmane allikas, nende liikumine ajas ning kirjeldatakse,
mis andmetega toimub protsessides, mida nad läbivad.
Määratlus on koostaja kohandatud tõlge Technopedia’st.
andmekataloog
(data catalog)
– on andmebaasi objekti nagu tabelid, vaated, indeksid või muu
olemi kohta esitatud metaandmete kirje või struktuur, mis
võimaldab eri rollides kasutajatel andmeid leida ja kasutada.
Määratlus on koostaja kohandatud tõlge Technopedia’st.
W3C määratleb oma soovituses Data Catalog Vocabulary (DCAT)
(16.01.2014) andmekataloogi järgmiselt: – on hallatud
metaanmdete kogum andmestike kohta (koostaja tõlge).
Lähedased mõisted on database catalog, mis on andmebaasi
objektide kirjeldus ning data dictionary, mis on andmeelementide
kirjeldused.
avaandmed
(open data)
– on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval
kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist
takistavad piirangud.
Määratlus on võetud Wikipediast
Õiguslik avaandmete määratlus on avaliku teabe seaduses (RT I,
04.07.2017, 11) § 31 Avaliku teabe taaskasutamine, lõige 1: Teabe
taaskasutamine on füüsilise või juriidilise isiku poolt sellise avaliku
teabe kasutamine, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või
seadusega kehtestatud korras piiratud (edaspidi avaandmed),
ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse
eesmärgiga, mille jaoks see teave avalikke ülesandeid täites saadi
või loodi.
klassifikaator
(classification)
– on riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus kasutatav täpselt
kirjeldatud, üksteist välistavate ning number- või tähtkoodiga
tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem.
Määratlus on võetud vabariigi valitsuse määrusest „Klassifikaatorite
süsteem“ (RT I 2008, 4, 27).
6 Termin Määratlus ja selgitus Statistikas on klassifikator vaatlustega saadud põhjalik eristuvaid ja üksteist vastastikku välistavate [mõistete] hulk, mida võib omistada ühele või mitmele mõõdetavale ja/või andmeesitusel kasutatavale muutujale. (CODED – United Nations, online Glossary of Classification Terms, 8 June 2017) (koostaja tõlge). Klassifikaatoriga on seotud koodiloend (code list), mis on statistikas kindlaks määratud terminite hulk, millest kodeeritavatele statistilistele mõistetele omistatakse väärtusi (CODED – SDMX Glossary 2016). koostalitusvõime (koosvõime) (interoperability) – on kahe või enama süsteemi või komponendi võime vahetada informatsiooni ning seda vahetatud informatsiooni kasutada Määratlus on koostaja tõlge standardist ISO 25964-1:2011 Information and documentation - Thesauri and interoperability with other vocabularies. Thesauri for information retrieval. 2.29. andmehaldur (data steward) – on isik või organisatsioon, kellele on pandud vastutus kindlaksmääratud andmete kogumite haldamiseks Määratlus on koostaja tõlge ISO 8000-2:2018 Data quality — Part 2: Vocabulary 3.14.4: Person or organization delegated the resposibility for managing a specific set of data resources. andmete elukäik (data lifecycle või data life cycle) – on järjestikkused etapid, mida konkreetne andmestik / andmete hulk läbib oma algsest loomisest või saamisest kuni hävitamise või arhiivi(asutusse) üleandmiseni Määratlus on koostaja kohandatud tõlge TechTarget’ist. Andmete elukäigu haldus (data lifecycle management – DLM) on tegevused elukäigu kestel ja nende korraldamine.
7
- Andmekirjeldus ja metaandmed
Andmekirjeldus ja metaandmed on andmehalduse esimene oluline nurgakivi. Kasutatavad metaandmed peavad ühilduma rahvusvaheliste standarditega. See parandab nii nende kvaliteeti kui ka kasutatavust, soodustab andmeteenuseid. Standarditele toetuvad andmekirjeldused on masinloetavad, samas semantiliselt koosvõimelised. Seejuures on eriti olulised semantilist koostalitusvõimet võimaldavad standardid, nagu W3C soovitused. Metaandmete teemal fokusseerib andmehaldus neljale erinevale metaandmete tüübile / valdkonnale: 1. kirjeldavad metaandmed ehk andmekirjeldus, 2. protsessi metaandmed, 3. administratiivsed metaandmed, 4. tehnilised metaandmed. Andmemudelid, andmeteenused, andmekvaliteet, andmete avaldamine ja andmete elukäigu haldus kasutavad kõik metaandmeid. Selged metaandmed parandavad oluliselt ülevaate saamist andmetest, andmestikest ning loovad parema aluse põhiandmete määratlemiseks riigis. Eraldi osana andmekirjeldustes toimib klassifikaatorite süsteem. Klassifikaator hõlmab ühetüübilisi objekte – identifitseerib need ja lisab tunnustele koodid. Klassifikaatorid on nii Eestis kui rahvusvaheliselt vastavate objektide (näiteks: kaubad, ametid, riigid) ja nendele omistatud koodide loetelud. Klassifikaatorite kasutamine ühtlustab käsitletavaid objekte ja/või nendele omistatud koode, sealhulgas rahvusvaheliselt.
Andmekirjeldus ja metaandmed ei ole ainult infotehnoloogiline käsitlusala. Kaasaegse andmehalduse toimimisel on aga infotehnoloogilistele standarditele toetumine vajalik. Infosüsteemides metaandmete haldamisel on üldiselt aluseks rahvusvaheline standard ISO/IEC 11179 Information technology — Metadata registries (MDR) (Infotehnoloogia – Metaandmete register.) Selle osa 1 ISO/IEC 11179-1:2015 Part 1: Framework (Raamistik) esitab andmekirjelduse kui metaandmed nende elementaarseima ühiku, milleks on andmeelement, tasemel. Nende metaandmeelementide hallatud nimestik ongi metaandmete register. Standardi osa 5 ISO/IEC 11179-5:2005 Part 5: Naming and identification principles (Nimetamise ja identifitseerimise põhimõtted) annab soovitused andmeelementide nimetamise reeglitele. Andmeelementide täpne kirjeldus on vajalik nii sisuliseks kui tehniliseks andmete käitlemiseks. Lisaks elemendi tasemele on andmed kirjeldatud mitmel üldistuse või rühmitamise moel. Sellisteks on andmete loogilised ja mõistelised mudelid, kirjeldused andmestike, andmekogude jt inforessursside kaupa. Veebis oleva digitaalse info kirjeldamisel on üldiseks aluseks inforessursi kirjeldusstandard EVS-ISO 15836:2011 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core’i metaandmeelemendid. Dublin Core on 15 elemendist koosnev kirjeldusstandard, mida kasutatakse ühtlustatud kirjelduse koostamiseks. XMLis esitatuna on see semantiliselt koosvõimeline ja masinloetav. Andmehalduses on enamlevinud kirjelduse mudeliks: Data Catalog Vocabulary (DCAT) (W3C Recommendation 16 January 2014). See soovitus on disainitud veebis avaldatud andmekataloogide koostalitusvõime toetamiseks. Keskseks kirjeldusobjektiks on selles andmestik (data set) ja see toetab mõistelisust ja avaldamist. Andmekirjeldused võivad sisaldada märksõnastikke, tesauruseid, taksonoomiaid ja ontoloogiaid, mis suurendavad masinloetavuses info tähendusest arusaamist. Andmekirjeldused võivad hõlmata ka ühtluspealkirjade koostamist.
8 Eesmärgid: Andmekirjeldus peab olema semantiliselt koosvõimeline ja masinloetav. Ühtlustatud andmekirjeldus peab parandama andmetest arusaadavust nii tehniliste kui äriliste kasutajate poolt, kes ei ole andmete vahetud loojad. Andmekogud peavad kasutama kehtestatud klassifikaatoreid. Metaandmete abil peab saama andmete usaldusväärsust tagades hallata andmete elukäiku. Tegevused ja vastutajad 1.1 Andmekirjelduse standardi koostamine. Vastutaja: Statistikaamet | Kaasatud: MKM, AKI, kõik huvipooled, pöörates erilist tähelepanu andmete kirjeldamisele, mis on avaandmed ning isikuandmed 1.2 Semantilist koostalitusvõimet edendavate valdkondlike sõnastike koostamine. Vastutaja: Statistikaamet | Kaasatud: MKM, RIA, valdkondlikud IT- asutused, muud asutused, teadusasutused ja raamatukogud 1.3 Ülevaate omamine rahvusvahelistest valdkondlikest andmehaldusega seotud standarditest. Standardite ülevõtmine, tõlkimine ja juurutamine sh andmehaldusega seotud mõisted ja terminoloogia. Vastutaja: luua pidevalt tegutsev andmehalduse metaandmetega tegelev töörühm | Kaasatud: kõik huvipooled 1.4 Klassifikaatorite ühtlustatud kirjelduste juurutamine ja klassifikaatorite haldussüsteemi uuendamine. Vastutaja: Statistikaamet | Kaasatud: valdkondlike klassifikaatorite haldajad, riigi infoarhitektuuri osas MKM ja RIA Vajalik ressurss Statistikaametis vastutajana ametikohad ning vahendid juhtimiseks ja koordineerimiseks. Rahvusvaheliste standardite üle võtmiseks ja tõlkimiseks ning rahvusvahelises standardimise koostöös osalemiseks. Statistikaametis klassifikaatorite halduse funktsionaalsuse uuendamine selleks sobilikus infosüsteemis.
- Andmestike ülevaade ja põhiandmete määratlemine
Ülevaade andmestikest on andmehalduse teine nurgakivi. Andmed on olemas eri moel: andmekogud, andmebaasid, failid jms. Neid ka kirjeldatakse eri moel, millest siinses kontekstis on oluline eristada kahte vaadet: esmalt andmemudeli vaade ja teisalt andmete kui kogumi (andmestiku) vaade. Mudeli kirjeldus andmetest ülevaate saamiseks on tavaline andmekogude / andmebaaside puhul, kuid näiteks juba analüütiliselt töödeldud andmestike puhul või publitseeritud avaandmete puhul peaks kirjeldus käsitlema andmekogumit, mis tegelikult eksisteerib ja mille kirjeldus võib olla vajalik esitada madalaimal s.o andmeelemendi tasemel. Andmed on eri moel, neid käsitletakse eesmärgist lähtuvalt eri moel, kuid nende haldamiseks 9 tuleb andmete kogum piiritleda. Piiritletud olemit nimetatakse erinevalt: entity, data asset, data set jne.
Iga ülevaate esmaseks funktsiooniks on kiirendada ja parandada asjast arusaadavust. Selle saavutamiseks on vaja üksikud andmeelemendid rühmitada. Tavalised rühmad on andmebaasi kirjed (näiteks registrikanded), andmestikud (data set), failid (näiteks SPSSi või Exceli fail) või dokumendid (e-arve, XBRLis tehtud aruanne, mis on küll samuti failid). Ülevaate vorm on kahesugune: 1. andmekataloog, kus kirjeldatakse andmeid detailselt, elemendi tasandil ning 2. andmestike kirjeldus. Andmestike kirjeldus võib olla andmekogu üldine kirjeldus, kuid võib olla ka analüütilise andmestiku kirjeldus. Ülevaadet on võimalik hallata asutuste kaupa, valdkondlikult, üleriigiliselt ning veel mitmel moel. Ülevaade peab olema kasutatav nii tehnoloogia kui äripoolele. Millise rakendusega asutused ülevaate (andmekataloogi) loovad on nende valik. Keskselt on kavas anda ette koostamise põhimõtted ja funktsionaalsuse soovitused. Eestis on traditsioon püüda saada ülevaadet andmetest andmekogude kaupa. 1999. a loodi selleks andmekogude riiklik register (1999). See oli omamoodi registrite register, milles kirjeldati rahvastikuregister, äriregister jt. Peagi arusaam laienes ja asja hakati nimetama riigi infosüsteemiks. Andmekogude riiklik register korraldati 2009-2010 ümber riigi infosüsteemi haldussüsteemiks (RIHA). RIHA loomisel loodeti sellele lisada semantilist koostalitusvõimet toetav osa, kuid semantikavarasid on tekkinud vähe. Küll on suure eraldi osana olemas X-tee teenuste kirjeldus, mille WSDLides on edastatavate andmete kirjeldus. RIHA edasine areng on küll andmehalduse tegevuskavaga haakuv, kuid selles dokumendis seda täpsemalt ei käsitleta. Loomisest peale on üleriigilise registri ja RIHA eesmärk olnud andmekogumise dubleerimise vähendamine. Selle tagamiseks on kasutusse võetud põhiandmete mõiste. Avaliku teabe seaduses (§ 436) on põhiandmed määratletud kui riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Kuigi liidestusi eri infosüsteemide vahel on tehtud palju, on samas paljudel juhtudel põhiandmeteks määramine deklaratiivne. Ülevaate saamiseks ei ole võimalik ette valmis kirjutada toimivat metoodikat. Esiteks on asutused erinevad, selge pole ka äripoolele kasutatav vorm. Selle tõttu on õige kavandada eri tüüpi andmestikega äri poolelt kokku puutuvate asutuste / funktsioonide osas andmestike ülevaate pilootprojekte. Nende realiseerimise järel on võimalik metoodika üldistada. Eesmärgid: Saada olemasolevatest andmestikest tegelik ülevaade nimekirja või kataloogi kujul, asutuste või valdkondade kaupa. Edendada mõistelist (kontseptuaalset) andmestike käsitlust nii andmemudeli vaates (kontseptuaalne mudel) kui ka andmestike vaates, lisades nende kirjeldusele mõisted. Praktiliste tööde toel (pilootprojektid) töötada välja toimiv andmekataloogi haldamise metoodika. Panna toimima andmestikest ülevaate automaatne edastus asutustest RIHAsse ja vajadusel teistele andmehaldusega tegelevatele asutustele.